Sisukord
Sissejuhatus
Eesmärgid
Olukorra kirjeldus
Arengu põhimõtted ja tegevus aastatel 2022-2025
Sissejuhatus
Eesti ühiskonnas on aastate jooksul toimunud suured muutused, mis puuetega inimeste seisukohalt tähendavad seda, et puuetega inimesed, kes varem olid peidetud kas suurtesse hoolekandeasutustesse või koduseinte vahele,on nüüd muutunud rohkem nähtavaks. Selle nähtavaks saamisega ei kaasne aga puuetega inimestele eriomaste probleemide parem mõistmine ega ka kohene ühiskonda vastuvõtmine. Seetõttu on puuetega inimesed Eesti ühiskonnas ikka veel osaliselt eraldunud.
Varasemad arengukavad nägid visioonis, et Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Kojast saab Ida-Virumaa piirkonna puuetega inimeste organisatsioonide tõeline “emaorganisatsioon” ning see muutub liikmesorganisatsioonide arengu liikumapanevaks jõuks. Tänase seisuga on visioon täitunud ning Ida-Virumaal tegutseb puuetega inimeste keskus, kus on võimalik saada vajalikku abi ja informatsiooni.
Eesmärgid
Eelpool mainitust lähtuvalt oleme seadnud järgmised eesmärgid:
• Tegeleda maakondlikul tasandil (kõik omavalitsused) ligipääsetavuse tagamisega seotud küsimustega/probleemidega (sh kontrollimine, et toimiks ehitusjärelvalve);
• Jätkata koostöös MTÜ Virumaa Nõustamise- ja Aktiviseerimiskeskusega vajaliku info kogumist ja jagamist – TÖÖHÕIVE;
• Jätkata tihedat koostööd Ida-Viru Töötukassaga, mille raames korraldatakse koolitusi ja nõustamisi puuetega inimestele tööturule minekuks/naasmiseks – TÖÖHÕIVE;
• Käivitada ja arendada pikaajalise kaitstud töötamise teenust – TÖÖHÕIVE;
• Jätkata koostööd Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselillega Jõhvi Toidupanga tegevuste jätkamiseks;
• Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koja võrgustikutöö jätkuv organiseerimine kahel tasandil
- 1. I-V PIK organisatsioonide ja alaliitude omavahelise koostöö koordineerimine,
- 2. Üle-Eestilises puuetega inimeste kodade võrgustikus osalemine), uute koostööpartnerite otsimine, kogemuste vahetamine, koolituste ja seminaride korraldamine jne.;
• Psüühiliste erivajadustega inimestele igapäevaelu toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse osutamise jätkamine ja osutatavate teenuste laindamine.
Olukorra kirjeldus
Alates ajast, mil Eesti Vabariik isesisvus de facto, tõusis teravalt päevakorda puuetega inimeste sotsiaalsed garantiid, toimetulek, haridus ja täiendkoolitus, ametialane valjaõpe ja tööhõive.
Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda asutati Jõhvis 30.augustil 1994.a.
Tänaseks kuulub kotta kokku 23 erinevat puuetega inimeste organisatsiooni/asutust, kes on kõik mittetulunduslikud ning oma töös juhinduvad põhikirjas püstitatud eesmärkidest.
Veel kümme aastat tagasi võis probleemikaugele inimesele tunduda, et puuetega inimeste osakaal meie ühiskonnas on väike. Tänaseks on olukord muutunud – üha sagedamini näeme puudega inimesi tänaval, poes, kultuuriüritustel. 16.mail 1995.a. kiitis Eesti Vabariigi Valitsus heaks Puuetega Inimeste Võrdsete Võimaluste Loomise Standardreeglid.
Standardreeglite eesmärgiks ei ole taotleda puudeinimestele mingeid eelistusi või soodustusi, vaid kompenseerida puuet, et nii saavutada võrdset lähtepositsiooni, võrdseid võimalusi. Puudeinimestel on samaväärne õigus toimetulekule, elukohale, liikumisele, haridusele, tööle ning vaba aja veetmisele. Eelpool nimetatust lähtuvalt on Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda teinud tööd viimasel viiel aastal.
Ida-Virumaa PIK on korraldanud erinevaid koolitusi ja üritusi allorganisatsioonidele, korraldanud mitmeid suuri konverentse teemadel: puuetega inimeste võrdsed võimalused; erivajadusega laste haridus jne.
1998.a. sügisel avati I-V PIK-i eestvedamisel eesti keelt kõnelevate erivajadustega laste õppeklass, millest on tänaseks kasvanud kaks õppeklassi (lapsi kokku 18).
1999.a. rahastati I-V PIK-i poolt esitatud projekti “Erivajadustega laste õppe-päevakeskus” ning puuetega lapsed said alustada õppetööd uutes remonditud ruumides 07.veebruaril 2001.a.
Õppe-päevakeskuses toimub läbi projektitöö puuetega laste ja nende vanemate nõustamine, samuti toimuvad seal erinevad koolitused nii lapsevanematele kui erinevatele puuetega lastega tegelevatele spetsialistidele.
Ida-Virumaa PIK on korraldanud erinevaid puuetega laste rehabilitatsioonilaagreid jne. 2004.a. rahastati Koja projekti “Puuetega inimeste päevakeskuse loomine Jõhvis (1.etapp)” ning detsembris 2004.a. kolis koda uutesse ruumidesse aadressil Kaare 7, Jõhvi. Alates 01.02.2005.a. osutab Ida-Virumaa PIK nimetatud ruumides psüühiliste erivajadustega inimestele igapäevaelu toetamise teenust. 2005.a. 3.kvartalil eraldas HMN keskuse laiendamise 2.etapi projektile täiendavad materiaalsed vahendid, millega renoveeriti täiendavalt 62m2 pinda.
Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalosakonna eestvedamisel ehitati aadressil Kaare 3, Jõhvi 5.korrusele toetatud elamise korterid, mis on kohandatud ja kaasaegsed.
Ida-Virumaa PIK kutsus 2010 a. sügisel ellu Jõhvi Toidupanga tegevused, mille tööd ka koordineerib. Läbi Toidupanga on abi saanud tuhanded Ida-Virumaa puudustkannatavad pered.
Ida-Virumaa PIK-l on tihe koostöö kohalike omavalitsustega, teiste mittetulunduslike organisatsioonidega, meil on mitmeid koostööpartnereid Taanis, Rootsis. Lätis. Oleme esitanud oma projekte peale Eesti Puuetega Inimeste Fondi – Taani Suursaatkonda, Rootsi Suursaatkonda, Sotsiaalministeeriumisse, Regionaalministeeriumisse, Kesk- ja Ida-Euroopa Fondide Ühendusele, Avatud Eesti Fondi, kohalikesse omavalitsustesse jne. ning paljud meie projektid on leidnud ka rahastamist.
Kuni tänaseni on üheks põhieesmärgiks siiski olnud koostöö arendamine erinevate puuetega inimeste ühenduste vahel ning oma liikmete probleemide ja nõudmiste viimine omavalitsuste, maavalitsuse ja üldsuse tasandile.
Arengu põhimõtted ja tegevus
1. Lähtuvalt EV Ehitusseadusele ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 14, hakkab Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda tegelema maakondlikul tasandil ligipääsetavusega seotud küsimustega/probleemidega ning jälgima, et toimiks ehitusjärelvalve.
Ida-Viru MV sotsiaal- ja tervishoiuosakonna arengukavas on puuetega inimeste probleemide lahendamisel peaeesmärk PUUETEGA INIMESTELE VÕRDSETE VÕIMALUSTE LOOMINE.
2. Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koja võrgustikutöö organiseerimine. Olulisel kohal saab olema erinevate organisatsioonide ja alaliitude omavaheline koostöö koordineerimine – korraldamaks ühiselt erinevaid üritusi, koolitusi, kogemuste vahetamisi jne. Üle-Eestilistes puuetega inimeste kodade võrgustikus osalemine – erinevate kohalike kodade omavaheline koostöö tihenemine, erinevad ühisprojektid, erinevate kodade külastamine ning nende tegevusega tutvumine, erinevad kohtumised kodade liikmete vahel, kogemuste vahetamine jne. Uute koostööpartnerite otsimine, koolituste korraldamine (jurist-seadused, psühholoog-nõustamine, psühhiaater-konsultatsioonid ja nõustamine, sotsiaaltöötaja, SKA, maksuamet, raamatupidamine jne.)
3. Psüühiliste erivajadustega inimestele igapäevaelu toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse osutamine ning pakutavate teenuste järk-järguline laiendamine ja seda nii klientide arvult kui teenuste osas.
4. Psüühilise erivajadustega inimestele pikaajalise kaitstud töötamise teenuse arendamine ja vastavalt võidetud riigihangetele osutamine.
5. Jõhvi Toidupanga tegevuste jätkamine ja arendamine.