Uudised

Uus täiendava ravimihüvitise kord jõustub jaanuarist

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega luuakse alates 2018. aastast uus ravimikulutuste hüvitamise kord. Loodav süsteem muudab retseptiravimid suurte ravimikuludega inimeste jaoks taskukohasemaks ja on patsiendile mugavam, kuna hüvitis arvutatakse ostusummalt apteegis ravimi ostmisel.

„Tulevast aastast jõustuv muudatus aitab kümnetel tuhandetel inimestel hoida oluliselt kokku retseptiravimitele kuluvat raha ja on iseäranis abiks kroonilistele haigetele ja eakatele,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Meil on Eestis praegu ligi 110 000 inimest, kes kulutavad soodustustele vaatamata retseptiravimitele igal aastal üle 100 euro, neist 15 000 üle 300 euro. Uus kord vähendab tulevast aastast oluliselt nende ravimikulutusi. Ühtlasi on see oluline samm nende otsuste reas, mis peavad tagama meie tervishoiu parema rahastamise ja arstiabi parema kättesaadavuse,“ lisas minister.

Täiendava ravimihüvitise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust kõrgendatud ravimivajaduse ja suurte ravimikuludega inimeste jaoks, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt suuremal määral.

Uue ravimihüvitise süsteemi loomisega hakatakse maksma täiendavat ravimihüvitist kulutustest, mis ületavad 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100-300 eurot on kavas maksta täiendavat ravimihüvitist 50% ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90% ulatuses. Hüvitist hakatakse arvestama automaatselt apteegis ravimite ostmisel.

Uue süsteemi elluviimiseks panustatakse täiendavalt 3 miljonit eurot, mis kaetakse riigieelarvest ning ühtlustatakse 2002. aastast alates kehtinud senised retseptitasud 1,27 euro ja 3,19 euro asemel 2,5 eurole retsepti kohta.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel. 55 643 691

press@sm.ee

OLULINE! Infoks seoses tulumaksuvabastuse arvestamisel alates 2018.a.

EPIKojale on viimasel ajal korduvalt saadetud küsimusi töövõimetuspensioni ja töövõimetoetuse maksustamisega ning täiendava tulumaksuvabastuse saamisega seoses. Lähtudes eeltoodust edastame selgitava teabe.

Töövõimetoetus on toetus, mis ei ole tulumaksuga maksustav ja mida maksab Eesti Töötukassa. Töövõimetustoetus ei lähe arvesse iga-aastase kogutulu arvutamisel nt tuludeklaratsiooni täitmisel ja maksuvaba tulu osa arvutamisel. Selles osas ei toimu muudatusi ka 2018.aastal.

Töövõimetuspension on pensioni alaliik, mida maksab Sotsiaalkindlustusamet ja mis on  tulumaksuga maksustatav. 2018.aastal kuulub pension alates  esimesest eurost tulumaksustamisele ning täiendav tulumaksuvabastus (mis täna on 180 eurot) asendub  tulumaksuvabastusega summas 0 kuni 500 eurot.

Näiteks: kuni 1200 eurot kuus teenivale inimesel tõuseb tulumaksuvaba miinimum senise 180 euro asemel 500 euroni kuus. Suuremat sissetulekut saavate inimeste puhul väheneb miinimum järk-järgult ja rohkem kui 2100 eurot kuus teenivatel inimestel tulumaksuvabastus puudub.

Oluline muudatus alates 01.01.2018, et kui hetkel vaadatakse kõiki hüvitisi (pension, vanemahüvitis, kahjuhüvitis), töötasu jne eraldiseisvana, siis alates 01.01.2018 vaadatakse tulusid kogutuluna s.t kõik tulumaksuga maksustatavad tulud liidetakse kokku ja selliselt saadakse isiku kogutulu brutona. Alates 01.01.2018 peab isik väga hästi teadma enda tulumaksuga maksustatavat kogutulu kalendriaasta lõikes ja lähtuvalt sellest oskama ettenähtud tulumaksuvabastust rakendada. Aastatuluna arvestatakse: töötasu ja muu tasu, võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, vanemahüvitist, kahjuhüvitis, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.

Näiteks: Töötaja, kes saab 2018. aastal brutotöötasu 1000 eurot kuus, saab tulu 12 000 eurot aastas ja tema maksuvaba tulu on 500 eurot kuus ehk 6000 eurot aastas. Töötaja, kes saab brutotöötasu 1000 eurot kuus ja vanaduspensioni 425 eurot kuus, saab tulu 17 100 eurot aastas (12 000 + 5100) ja tema maksuvaba tulu on 4500 eurot aastas (375 eurot kuus).

Abimaterjal:

Info tulumaksumuudatustest: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksuvaba-tulu-arvestamine-maksudeklaratsioonil-tsd-alates-1

Abi arvestuse ja võrdluse 2017. aasta ja 2018. aasta kohta: https://tulumaks.ee/

TASUTA ÕIGUSABI ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE

TASUTA ÕIGUSABI

ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE

(KESKMISE, RASKE, SÜGAVA PUUDEGA)

 JA

VÄHEKINDLUSTATUD INIMESTELE

sissetulek (arvestatuna ühe pereliikme kohta) jääb alla kehtiva  miinimumtöötasu

Eelregistreerimine vastuvõtule

telefonil 601 5122/53 850 005

 

БЕСПЛАТНАЯ ЮРИДИЧЕСКАЯ ПОМОЩЬ

ДЛЯ ЛЮДЕЙ С НЕДОСТАТКАМИ ЗДОРОВЬЯИДЛЯ ЛЮДЕЙ

ЧЕЙ ДОХОД НА ОДНОГО ЧЛЕНА СЕМЬИ НИЖЕ УРОВНЯ УСТАНОВЛЕННОЙ В ЭР МИНИМАЛЬНОЙ ЗАРАБОТНОЙ ПЛАТЫ

Регистрация на прием к юристу

     по телефону: 601 5122/53 850 005

Koduleht dementsusega inimestele ja nende lähedastele

Loodud on uus koduleht, mis on mõeldud dementsusega inimestele ja nende lähedastele.

Koduleht www.dementsus.ee on haridusliku eesmärgiga loodud pidevalt täienev ja arenev elektrooniline ressurss, mis on mõeldud dementsussündroomiga elavate inimeste ja nende lähedaste toetamiseks ja elukvaliteedi võimalikult kaua kõrgena säilitamiseks. Kodulehelt leiavad tööks vajalikku abimaterjali ka tervishoiu- või sotsiaalhoolekandespetsialistid.

Kodulehelt võib leida mitmekülgset teavet dementsussündroomi kohta, sealhulgas on põhjalikult kirjeldatud dementsuse sümptomeid ja raskusastmeid, mis aitab perel paremini haigust silmas pidades tulevikku planeerida. Lisaks oleme kokku kogunud ja kohandanud praktilisi nõuandeid dementsusega elavatele inimestele ja nende lähedastele ning kajastanud tervise- ja sotsiaalhoolekandeasutusi, kust pere võiks täiendavat abi ja toetust saada.

Dementsus pole ainult tervishoiusektori, ravimitööstuse või riigi probleem. See puudutab tervet ühiskonda. Eestis on hinnanguliselt 21 000 dementsusega inimest, kellest enamus on diagnoosimata. Dementsus ei puuduta vaid patsienti, vaid ka tema lähedasi ja enamus peresid elavad vajalike teadmiste, abi ja toeta. Need 21 000 abivajajat ei mahuks ka rohkema raha olemasolul ravi- ja hooldusasutustesse ning nende lähedased ei saaks ammendaval määral individuaalset nõustamist.

Soovist panustada dementsuse valdkonna arendamisse Eestis said kokku väike hulk entusiaste, kelle seas oli füsio- ja tegevusterapeute, kliinilisi psühholooge, sotsiaaltöötajaid, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandega kokku puutuvaid riigiametnikke ning dementsusega inimeste lähedasi.

Üheskoos otsustati muutuste algatamiseks moodustada Dementsuse Töögrupp (DTG). Töögrupp ei otsi probleeme, mis vajaksid riigireforme, suuri rahasummasid või liialt keerulisi lahendusi. Eesmärgiks on keskenduda lahendustele, mille loomine on meie endi võimuses.

Viimase suurima uuendusena on lehel kajastatud dementsusega tegelevaid hooldekodusid. Hooldekodude kaarti näeb aadressil: http://www.dementsus.ee/lahedane#raviasutused/slide2

Lehekülje autorid on Maarja-Liis Kütt, René Randver, Helen Pikkat ja Sandre Elland.

Loomisel andsid nõu veel Hanna-Stiina Heinmets, Maris Randma ja Miret Tuur.

 

Üldkontakt info@dementsus.ee

Järgmine lehekülg »