Uudised

Abivahendi süsteemis on tõsiseid kitsakohti

Eesti Puuetega Inimeste Koda  (EPIKoda) pöördus 8. veebruaril Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti poole seoses abivahendite süsteemi korralduses esinevate murekohtadega. Leiame, et abivahendite kättesaadavus peab muutuma neid vajavatele inimestele senisest ladusamaks, vajaduspõhisemaks ja võrdsemaks.

Mis teeb meid murelikuks?

  1. Abivahendite hüvitamise piiramine alates 01.02.2018. veebruarist 2018 peatati tähtajatult hüvitised sellistele abivahenditele, mille puudumine ei takista iseseisvat toimetulekut ega tekita täiendavaid tervisekahjusid ja/või mille kasutamiseks on võimalik alternatiive leida või soetada tavakaubandusest.  Oleme rahulolematud, et teatud abivahendite grupid on suletud teadmata ajaks ja puudub selgus, kui kauaks piirangud kehtima jäävad. Kahetsusväärne on ka asjaolu, et muudatus viidi ellu puuetega inimeste esindusorganisatsioone otsustusprotsessi kaasamata.
  2. Abivahendite soodustingimustel kättesaadavus statsionaarselt ravilt kodusele ravile siirdujatele. Olles sama teema tõstatanud juba 2017. aasta mais, kuid seni lahendusteta, juhime uuesti tähelepanu probleemidele soodustingimustel abivahendite kättesaadavusega inimestele, kes vajavad abivahendit trauma- või ravijärgselt. Oleme seisukohal, et probleem tuleb lahendada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna aktiivses koostöös.
  3. Abivahendite andmekogu sisustamine. Abivahenditega tegelevate ettevõtete poolt andmete kandmine meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse on olnud väga tagasihoidlik ning andmekogu ei täida oma rolli. Seetõttu on abivahenditest turuülevaate saamine jäänud ebaõiglaselt suures mahus puuetega inimeste ja nende pereliikmete õlgadele. Küsime, miks on abivahendite kandmine registrisse olnud siiamaani ettevõtete poolt tagasihoidlik ning millised on Sotsiaalministeeriumi edasised sammud olukorra lahendamiseks.
  4. Isikliku abivahendi kaart. Paberkandjal isikliku abivahendi kaardi kasutamine tekitab liigset ja ebamõistlikku koormust, elektrooniliselt vastav info osapoolte vahel ei liigu. Näiteks kaardi esmasel taotlemisel tuleb lisaks arsti või spetsialisti külastamisele taotlejal minna füüsiliselt Sotsiaalkindlustusametisse kohale. Lisaks peab abivahendeid soetama minnes kaart alati kaasas olema, näiteks ka igakuiseid mähkmeid ostes. Samuti nõutakse kallimate abivahendite ooteajaga tellimisel abivahendi ettevõttest, et taotleja viiks abivahendi kaardi ettevõttesse füüsiliselt kohale lausa kahel korral – abivahendi tellimust esitades ning abivahendit kätte saades. Küsime, millal on plaanis viia isikliku abivahendi kaart digitaalsele kujule, mis vähendaks sihtgrupi liigset ja ebamõistlikku haldus- ja ajakoormust.
  5. Abivahendite kättesaadavus hoolekandeasutuses elavatele inimestele. Tuletame meelde, et lahendamata on hoolekandeasutuses elavate inimeste ebavõrdne kohtlemise abivahendite kättesaadavusel võrreldes kodus elavate inimestega. Vastava seisukoha on esitanud ka õiguskantsler 17.10.2017. Kui kodus elavale inimesele abivahendi soetamisel kaetakse riigi poolt suur osa selle ostu- või üürihinnast, siis inimene, kes elab üldhooldekodus või mõnes muus hoolekandeasutuses, abivahendi soetamiseks või üürimiseks samasugust toetust ei saa. Loodame, et antud kitsaskoht saab peagi Riigikogu poolt sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõige 3 muutmisega põhiseadusega kooskõlla viidud.
  6. Lisaks tundsime huvi, miks ei ole arvestatud Eesti Pimedate Liidu ettepanekutega lisada teatud abivahendigruppide puhul määrajate ringi perearst ning taastada hüvitatavate abivahendite nimekirjas teatud abivahendigruppide loetelu.

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda sai 25-aastaseks

Veebruaris 2018 sai Eesti Puuetega Inimeste Koda 25 aastaseks. Selle auks korraldas Eesti Puuetega Inimeste Koda 02.03.2018 Tallinnas Swiss Hotellis piduliku ürituse, kus tunnustati aumärgiga kauaaegseid ühingute ja kodade juhte.

SOOVIME EESTI KOJALE KA MEIE POOLT PALJU ÕNNE!!!

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport „Puuetega inimeste eluolu Eestis“

Eesti Puuetega Inimeste Kojal valmis ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport „Puuetega inimeste eluolu Eestis“.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärk on kaitsta puuetega inimeste õigusi, parandada nende toimetulekut ja tagada, et riik ja teised osapooled astuksid selleks vajalikke samme. Eesti ratifitseeris konventsiooni 30. mail 2012. aastal, kokku on 2017. aasta seisuga konventsiooni  ratifitseerinud 175 riiki. Esimese riikliku aruande esitas Eesti ÜRO-le 2015. aastal. Kuna riigi aruanne keskendus õigusruumi analüüsile konventsiooni kontekstis ega kajastanud niivõrd puuetega inimeste õiguste kaitse igapäevast praktikat, koostas Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) variraporti, mahukaima ja põhjalikema uuringu EPIKoja ajaloos.  EPIKoja 25. ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks valminud variraporti „Puuetega inimeste eluolu Eestis“ eesmärk on juhtida tähelepanu kitsaskohtadele ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmisel, toetudes praktilisele tegelikkusele Eesti puuetega inimeste elus ning anda soovitusi probleemide lahendamiseks

Raport koosneb 14-st valikartiklist: art. 4 üldkohustused, art. 5 võrdsus ja mittediskrimineerimine, art. 6 puuetega naised, art. 7 puuetega lapsed, art. 9 juurdepääsetavus, art. 12 võrdne tunnustamine seaduse ees, art. 19 iseseisev elu ja kogukonda kaasamine, art. 24 haridus, art. 25 tervishoid, art. 26 habilitatsioon ja rehabilitatsioon, art. 27 töö ja tööhõive, art. 28 küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse, art. 29 osalemine poliitilises ja avalikus elus ning art. 33 riiklik rakendamine ja järelevalve.

Meedia kajastus:

http://www.pealinn.ee/tagid/koik/puuetega-inimeste-esindajad-ametkonnad-ei-vota-puuetega-inimeste-n215045

https://www.err.ee/686813/eestis-saavad-abi-vaid-tugevad-puudega-inimesed

https://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/d150c3ea-2761-4806-95e7-a87528b7d287/raport-votab-kokku-puuetega-inimeste-peamised-heaolu-kitsaskohad

http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-puuetega-inimeste-raport/

http://www.tallinnatv.eu/uudised/uudislood/16536-2018-03-01-puuetega-inimeste-heaks-on-vaja-uhtset-abivajaduse-hindamise-alust

https://www.err.ee/686847/eestis-saavad-vajalikku-abi-vaid-tugevamad-puuetega-inimesed

http://www.tallinnatv.eu/uudised/n%C3%A4dal/16560-2018-03-04-nadal

Uus täiendava ravimihüvitise kord jõustub jaanuarist

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega luuakse alates 2018. aastast uus ravimikulutuste hüvitamise kord. Loodav süsteem muudab retseptiravimid suurte ravimikuludega inimeste jaoks taskukohasemaks ja on patsiendile mugavam, kuna hüvitis arvutatakse ostusummalt apteegis ravimi ostmisel.

„Tulevast aastast jõustuv muudatus aitab kümnetel tuhandetel inimestel hoida oluliselt kokku retseptiravimitele kuluvat raha ja on iseäranis abiks kroonilistele haigetele ja eakatele,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Meil on Eestis praegu ligi 110 000 inimest, kes kulutavad soodustustele vaatamata retseptiravimitele igal aastal üle 100 euro, neist 15 000 üle 300 euro. Uus kord vähendab tulevast aastast oluliselt nende ravimikulutusi. Ühtlasi on see oluline samm nende otsuste reas, mis peavad tagama meie tervishoiu parema rahastamise ja arstiabi parema kättesaadavuse,“ lisas minister.

Täiendava ravimihüvitise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust kõrgendatud ravimivajaduse ja suurte ravimikuludega inimeste jaoks, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt suuremal määral.

Uue ravimihüvitise süsteemi loomisega hakatakse maksma täiendavat ravimihüvitist kulutustest, mis ületavad 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100-300 eurot on kavas maksta täiendavat ravimihüvitist 50% ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90% ulatuses. Hüvitist hakatakse arvestama automaatselt apteegis ravimite ostmisel.

Uue süsteemi elluviimiseks panustatakse täiendavalt 3 miljonit eurot, mis kaetakse riigieelarvest ning ühtlustatakse 2002. aastast alates kehtinud senised retseptitasud 1,27 euro ja 3,19 euro asemel 2,5 eurole retsepti kohta.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel. 55 643 691

press@sm.ee

OLULINE! Infoks seoses tulumaksuvabastuse arvestamisel alates 2018.a.

EPIKojale on viimasel ajal korduvalt saadetud küsimusi töövõimetuspensioni ja töövõimetoetuse maksustamisega ning täiendava tulumaksuvabastuse saamisega seoses. Lähtudes eeltoodust edastame selgitava teabe.

Töövõimetoetus on toetus, mis ei ole tulumaksuga maksustav ja mida maksab Eesti Töötukassa. Töövõimetustoetus ei lähe arvesse iga-aastase kogutulu arvutamisel nt tuludeklaratsiooni täitmisel ja maksuvaba tulu osa arvutamisel. Selles osas ei toimu muudatusi ka 2018.aastal.

Töövõimetuspension on pensioni alaliik, mida maksab Sotsiaalkindlustusamet ja mis on  tulumaksuga maksustatav. 2018.aastal kuulub pension alates  esimesest eurost tulumaksustamisele ning täiendav tulumaksuvabastus (mis täna on 180 eurot) asendub  tulumaksuvabastusega summas 0 kuni 500 eurot.

Näiteks: kuni 1200 eurot kuus teenivale inimesel tõuseb tulumaksuvaba miinimum senise 180 euro asemel 500 euroni kuus. Suuremat sissetulekut saavate inimeste puhul väheneb miinimum järk-järgult ja rohkem kui 2100 eurot kuus teenivatel inimestel tulumaksuvabastus puudub.

Oluline muudatus alates 01.01.2018, et kui hetkel vaadatakse kõiki hüvitisi (pension, vanemahüvitis, kahjuhüvitis), töötasu jne eraldiseisvana, siis alates 01.01.2018 vaadatakse tulusid kogutuluna s.t kõik tulumaksuga maksustatavad tulud liidetakse kokku ja selliselt saadakse isiku kogutulu brutona. Alates 01.01.2018 peab isik väga hästi teadma enda tulumaksuga maksustatavat kogutulu kalendriaasta lõikes ja lähtuvalt sellest oskama ettenähtud tulumaksuvabastust rakendada. Aastatuluna arvestatakse: töötasu ja muu tasu, võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, vanemahüvitist, kahjuhüvitis, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.

Näiteks: Töötaja, kes saab 2018. aastal brutotöötasu 1000 eurot kuus, saab tulu 12 000 eurot aastas ja tema maksuvaba tulu on 500 eurot kuus ehk 6000 eurot aastas. Töötaja, kes saab brutotöötasu 1000 eurot kuus ja vanaduspensioni 425 eurot kuus, saab tulu 17 100 eurot aastas (12 000 + 5100) ja tema maksuvaba tulu on 4500 eurot aastas (375 eurot kuus).

Abimaterjal:

Info tulumaksumuudatustest: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksuvaba-tulu-arvestamine-maksudeklaratsioonil-tsd-alates-1

Abi arvestuse ja võrdluse 2017. aasta ja 2018. aasta kohta: https://tulumaks.ee/

Järgmine lehekülg »