Ümarlaud riigikogus

Riigikogu Sotsiaalkomisjon ja EV Sotsiaalministeerium korraldavad 27.augustil 2003 kell 11.00-14.00 Riigikogu valges saalis ümarlaua arutamaks puuetega inimeste probleeme.

Ümarlaual soovitakse arutada puuetega inimeste toimetuleku, rehabilitatsiooni, tööhõive, hariduse, toetavate teenuste kättesaadavust ning puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreeglite ellurakendamisega seonduvat.

Ida-Virumaalt osaleb ümarlauas Kaia Kaldvee – Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht.

Ümarlaud riigikogus

27.08.2003 toimus Riigikogu valges saalis ümarlaud arutamaks puuetega inimeste probleeme.
Ümarlauas osalesid Riigikogu Sotsiaalkomisjoni liikmed, EV Sotsiaalministeeriumi esindajad ning puuetega inimeste esindajad üle Eesti. Puuetega inimeste poolt esitasid ettekanded Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esinaine pr.Helve Luik ning Eesti Kutsehaigete Liidu esinaine pr.Aino Muru.
Ümarlauas toimus aktiivne diskussioon puuetega inimeste probleemide teemadel. Kõlama jäi mõte, et Eestis on selles valdkonnas palju tegemata tööd ning esmalt on vaja korrastada seadusandlus ning luua süsteemsus aitamaks puuetega inimesi.
Puuetega inimeste esindajad esitasid komisjonile ja ministeeriumile konkreetseid kirjalikke ettepanekuid muutmaks puuetega inimeste olukorda Eestis.
Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koja poolt tehtud ettepanekud:
1. Teha EV seadustesse muudatused, muuta sõnastus konkreetseks ning luua seadustesse süsteemsus. Seadusest peab selguma, kes on kohustatud konkreetset seadusepunkti täitma jne. Puuetega inimestele on vaja seadusi, mis neid kaitsevad ning tagavad neile võrdsed võimalused teistega. Seadustel peab olema kindlasti rahaline kate, sest muidu on need mõttetud!;
2. Seaduste täitmisele peab olema toimiv järelvalve ning nende mittetäitmise korral ka karistusmeetmete süsteem;
3. Seaduste täitmise standardid peavad olema kõikjal Eestis võrdsed, mitte aga sõltuma omavalitsuse rahakotist – riik peab oma eelarves tagama rahalised vahendid seaduste täitmise katteks!;
4. Välja tuleks töötada toetuste süsteem peredele, kuhu sünnib puudega laps, et toetada puuetega laste (just raske ja sügav puue) kasvatamist peres ning hoida neid hoolekande asutustesse sattumise eest. S.o. rahaline toetus lisakulude katmiseks, toimiv võrgustik lapse ja pere ümber ning võimalus kasutada vajadusel koduabilist lapsega igapäevasel toimetulekul jne. Kahjuks on vanemad, kes on otsustanud oma puudega lapsest mitte loobuda, lõigatud ära normaalsest elust ning õnnetuseks ka tihti kodu külge aheldatud;
5. Puudega (just raske ja sügav) last kasvatavatel vanematel peaks olema õigus puhkusele, mille peab tagama neile riik. Nt. Rootsis toimib puhkuse seadus sellisena, et iga kuu 7 päeva on vanematel võimalus anda laps spetsiaalsesse keskusesse, kus temaga tegelevad spetsialistid -laps elab oma igapäevast elu: käib koolis, tegeleb oma hobidega jne. Keskuses olek on tasuta, vanemad tasuvad lapse söögi ja hobide eest. See annaks vanematele võimaluse puhata, tegeleda rohkem pere teiste lastega jne. See aitaks kaasa vanemate mitteläbipõlemisele ning tuleb kindlasti kokkuvõttes riigile odavam, kui ravida läbipõlenud lapsevanemate tervist. Kahjuks on kuni tänaseni Eesti riigis puudega laps ainult selle pere probleem, kuhu laps sünnib;
6. Suurendada ja luua uusi võimalusi erivajadustega laste huvitegevuseks.
Erivajadustega inimestega seonduvat süsteemi loomist või selle muutmist tuleks alustada nullist. Praegu üritatakse midagi muuta, kuid väga kaootiliselt ning süsteemitult, mistõttu jääb tehtud tööde tulemused tihti nõrgaks. Maja ehitust alustatakse alati vundamendist.

Presidendi vastuvõtt

28.08.2003 osales 8 Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koja esindajat Tallinnas Eesti Vabariigi Presidendi vastuvõtul. Vastuvõtt oli pühendatud rahvusvahelisele puuetega inimeste aastale.

Vastuvõtust osavõtjaid tervitasid EV President hr. Arnold Rüütel, EV Sotsiaalminister hr. Marko Pomerants ning Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esinaine pr. Helve Luik.

Vastuvõtt toimus sõbralikus ning meeldivas õhkkonnas. Kõigil soovijatel oli võimalus ennast koos presidendipaariga pildistada. Selline tähelepanu on puuetega inimestele väga oluline ning jääb vaid loota, et see ei jää viimaseks.

Maakondlik seminar „Võrdsed võimalused kõigile“

Puudega inimesed ei taotle mingeid soodustusi või privileege, et nad saaksid oma eluga võimaluste kohaselt toime tulla, tõdeti esmaspäeval 26.05.03 toimunud seminaril “Võrdsed võmalused kõigile”.
Ida-Viru maakonnakeskuses pole loodud puudega inimestele teistega võrdseid võimalusi iseseisvaks eluks, ent jää on hakanud liikuma. “Võrdsed võimalused on puudega inimesele kui avatud aken maailma, kus tal on võimalik iseseisvalt toime tulla ning olla ühiskonnale kasulik ja vajalik.
Kohaliku omavalitsuse ülesandeks peaks olema tingimuste loomine”. Üks peamine tingimus puudega inimese iseseisva toimetuleku soodustamiseks on tagada füüsiline ligipääsetavus igapäevaelus, mis Jõhvis jätab kõvasti soovida. Jõhvi linna poodide sissepääsud on ehitatud tavainimeste
võimalusi arvetades: puuduvad kaldteed või on nad ehitatud nii järsud, et ülesminek nõuab
tohutut jõupigutust ja allasõit on riskantne. Samas tekib küsimus, kuidas kauplusteni jõuda.
Ka ametiasutustesse sissepääs on raskendatud. Sotsiaalhoolekandeosakonda ei ole liikumispuudega
inimestel võimalik abisaamiseks pöörduda isegi kõrvalabi kasutades, sest puudub kaldtee.
Samuti ei ole võimalik iseseisvalt liikumispuudega inimestel pöörduda tervishoiuasutustesse
ning probleemi ees ollakse ka vaba aja veetmisel.

Kohalik omavalitsus lähtub oma tegevuses peamiselt seadusega pealepandud kohustustest.
Meie riigil aga puudub süsteemne invapoliitika , seadused on ümarsõnalised ning enamjaolt
rahalise katteta. Samas puudub ka riigipoolne kontroll omavalitsustele seadusega pandud
kohustuste täitmise üle. Omavalitsused on oma tegevuses omapead ja lähtuvad sellest,
mis on võimuladvikule parasjagu prioriteediks. Sotsiaalhoolekanne on siiani olnud vajaduste
hierarhias viimasel kohal, rääkimata siis puudega inimeste eluolu parandamisest.

Arengukava 2004-2007 näeb ette ka füüsilise keskonna muutmist puudega inimestele ligipääsetavaks,
näiteks ratastooli teid ja kohandatud eluruumide ehitust.Samuti on pööratud tähelepanu
puudega inimestele vaba aja veetmise võimaluste loomisele: Jõhvi kultuurikeskuse baasil loodav
uus kultuurikompleks peaks võimaldama ligipääsu ka liikumispuudega inimestele ning
sotsiaalhoolekanne näeb ette päevakeskuse arengukava loomist.

Riik kui kohalik omavalitsus peavad kõrvaldama takistusi, mis ei lase puudega inimestel
kasutada tavainimestega samu õigusi ja vabadusi, kuid samal ajal peavad puudega
inimesed olema ka ise aktiivsed.

“Kui me ise oma probleemidest ei räägi, istume vaikselt ja kannatame, siis iseenesest
ei muutu midagi. Koostöös võime mõjutada probleemide lahendamist. Peame suutma tõestada,
et soovime võrdseid võimalusi, mitte hoolekannet ega heategevust.”

Seminari korraldas Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda koostöös Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu ja Eesti Psoriaasi Liiduga.

Käesolev seminar oli üks osa kogu vabariiki hõlmavast Eesti Puuetega Inimeste Koja
projektist “Kampaania 2003” ning selle rahastajaks oli Euroopa Komisjoni Phare ACCESS programm

Projekti raames toimub 16 kohalikku seminari(15 maakonda + Tallinn).
Iga maakonna seminari kõige olulisemaks ülesandeks ning tulemuseks oleks konkreetsetele
ning olulistele probleemidele lahenduse leidmine. Probleeme puuetega inimeste valdkonnas on
Ida-Virumaal palju, kuid esmaspäevasel seminaril keskendusime kahele olulisemale-
ligipääsetavus ningtTööhõive.
Peale ettekannete kuulamist toimus arutelu töötubades, kus tehti
hulgaliselt ettepanekuid olukorra parandamiseks.

Puuetega laste rehabilitatsiooni laager

26.06-05.07.2003 toimus Alajõe vallas Karjamaa puhkebaasis puuetega laste rehabilitatsiooni laager, mille korraldajaks oli Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda koostöös Jõhvi Gümnaasiumi abiõppeklassiga.

Laagris osales 36 erivajadusega eesti keelt kõnelevat last Ida-Virumaalt. Laagris tegeles lastega igapäevaselt füsioterapeut, kes tegi ravivõimlemist ning massaaži. Laagri päevad olid sisustatud erinevate huvitavate tegevustega: toimusid erinevad võistlused, käidi matkamas, toimusid lõkke- ja tantsuõhtud jne.

Projekti õnnestumine aitas saavutada ja hoida puuetega lastel võimalikult kõrget füüsilise-, meelelise-, intellektuaalse- ja sotsiaalse funktsioneerimise taset. Kodust eemalolekul õppisid lapsed iseseisvat toimetulekut.

Projekti rahastasid: Taani Suursaatkond Tallinnas ning Eesti Puuetega Inimeste Fond (hasartmängust laekuvatest vahenditest)