Uudiste arhiiv: 2015
18.09.2015
28.08.2015 toimus Jõhvi vallavalitsuse ruumides kohtumine tervise- ja tööminister Rannar Vassiljeviga. Kohtumise algatas Kohtla-Järve IÜ esinaine Svetlana Ergaseva, kes oli varasemalt esitanud ministrile avaliku pöördumise. Kohtumist aitas korraldada sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja Etti Kagarov, ministri büroo, Jõhvi vallavalitsus ning Ida-Virumaa PIK esindaja.
Kohtumise eesmärgiks oli pärida ministrilt aru, kuidas lahendab riik töövõimereformiga kaasnevaid probleeme. Näiteks seda, kuidas pääseb liikumispuudega inimene tööle, kui kohalik omavalitsus ei taga invatransporti jne.
Kohtumisel osalesid Ida-Virumaa PIK tegevjuht K.Kaldvee, Kohtla-Järve IÜ esinaine S.Ergaseva, Sillamäe Miloserdie esimees N.Dezin, Kohtla-Järve SMÜ esinaine V.Vassitskina, MTÜ Narva LAD juhataja T.Grigorova, Ida-Virumaa Diabeedi Ühingu esinaine U.Joost, Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskuse esindaja H.Paas ja Narva puuetega laste ühingu ProSpero esimees J.Konovalov.
Kohtumine oli sisukas ning kõlama jäi mure, et teenused ei jõua reformile järele. Kohalike omavalitsuste võimekus teenuseid tagada on omavalitsuste lõikes väga erinev, mistõttu ei saaks paljud puuetega inimesed tööle rakenduda, kuna nad jäävad vajalikest teenustest lihtsalt ilma.
Positiivne uudis on see, et reformi algust on veelkord edasi lükatud ja sellel korral 6 kuud, mis tähendab seda, et esmakordsed pöördujad peavad oma töövõimekust määrama töötukassa kaudu alates 01.07.2016 ning töövõimetust omavad isikud peavad töötukassasse pöörduma alates 01.01.2017.
Kohtumist kajastati ajalehes Põhjarannik (02.09.2015 Sirle Sommer-Kalda, Puudega inimesed võtsid ministri pihtide vahele)
18.09.2015
Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Kojal on pikaajaline koostöö vabatahtlike noori vahendava organisatsiooniga EstYes, kelle kaudu on meie juures tööl käinud juba 7 vabatahtlikku noort (1 – Saksamaalt, 3 – Prantsusmaalt, 1- Armeeniast, 1 – Ukrainast, 1 – Moldovast). Augusti lõpus lõppes taaskord üks projekt, mille raames töötas meie juures 12 kuud vabatahtlik Moldovast, kelleks oli 24-aastane Victor Levitchi.
Victori ülesandeks oli abistada tegevusjuhendajaid ja päevakeskuses käivaid kliente ning korraldada klientidele erinevaid arendavaid tegevusi. Samuti abistas ta toetatud elamisel olevaid kliente nende kodustes tegevustes.
Oleme rahul Victori poolt tehtuga. Nt viis ta igal nädalal läbi erinevatel teemadel arendavaid koolitusi – tutvustas Moldova kultuuri, ajalugu jne. ja näitas erinevaid filme, mille sisu peale filmi vaatamist läbi arutati. Filmi valikul oli oluline õpetlik sisu. Victor õpetas soovijatele brace tantsu, mida oskas ise suurepäraselt ka tantsida. Üks kord nädalas õpetas Victor rumeenia keelt ning need tunnid olid klientide hulgas väga populaarsed. Victor kaasas päevakeskuse tegevustesse ka teisi vabatahtlike noori.
Victor oli väga motiveeritud ja vastutustundlik. Victor algatas iseseisvalt erinevaid tegevusi klientidega tegelemisel ning paistis silma oma algatusvõime poolest. Meeskonnaga sulandus ta ruttu ning oli lugupidav nii klientide kui ka töötajate suhtes.
Täname sind Victor ja ootame sind külla 🙂
08.05.2015
PRESSITEADE
08.05.2015
Eesti Puuetega Inimeste Koda: erakoolide tegevustoetuse maksmise lõpetamine seab teravalt ohtu puuetega laste hariduse kättesaadavuse.
Eesti Puuetega Inimeste Koda (edaspidi EPIKoda) on mures meediasse jõudnud informatsiooni pärast, mille kohaselt Haridus- ja teaduministeeriumi kaalub uuest aastast lõpetada erakoolidele tegevustoetuse maksmise. Eestis tegutseb 49 erakooli ligi 8000 õpilasega, neist koolidest paljud on spetsialiseerunud erivajadustega ja puuetega lastele hariduse andmisele. Planeeritavad muudatused riiklikus rahastusest seavad aga tõsiselt ohtu puuetega laste kvaliteetse hariduse kättesaadavuse ning kaasava hariduse põhimõtete täitmise.
„Kuigi Vabariigi peaminister on öelnud, et riik peab omalt poolt andma inimestele tunde, et iga inimene on oluline, kedagi ei jäeta maha, siis uudis erakoolide tuleviku rahastust puudutavates plaanides selles osas kindlustunnet ei tekita,“ ütleb EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht. „Tänaseks ei ole Eesti riik ega kohalikud omavalitsused suutnud üles ehitada erivajadustega laste vajadustele vastavat haridussüsteemi. Mure laste tuleviku pärast on sundinud puuetega laste vanemaid, puuetega lastest hoolivaid õpetajaid ja teisi motiveeritud kodanikuühiskonna esindajaid oma initsiatiivil asutama koole, mis seda tühimikku täidavad,“ toob Habicht välja. Ta lisab: „Kindlasti ei saa nõustuda ministri väljaütlemisega, et Eesti on erakoolide rahastamise osas ülemäära helde, sest tegelikkuses vaevlevad suurem osa väiksemaid erakoole rahalistes raskustes ning nende koolide pidamine on pigem sotsiaalne ettevõtmine kui äritegevuse vorm. Tegevustoetus on koolide elulise tähtsustega, selle kaotamine tähendaks paljudele koolide lihtsalt uste sulgemist ning kannatajateks jääksid siinjuures lapsed.“
„On eksitav mõelda, et erakoolide näol on tegemist eliitkoolidega, näiteks erivajadustega lastele suunatud erakoolides õpivad täiesti tavaliste perekondade lapsed, kelle valik on tingitud vajadusest, mitte elitaarsuse taotlusest. Lahendus, et puuduolev raha tuleks leida õppemaksu suurendamisest, ei ole puuetega lapsi kasvatavatele peredele kindlasti jõukohane,“ on Habicht veendunud. „Tasuks välja tuua ka fakt, et tänaseni on puudega lapse toetus püsinud samas vääringus, kui see 2006. aastal kehtestati,“ märgib Habicht.
„Erakoolid on olulisel määral panustanud Eesti haridussüsteemi, pakkunud alternatiivsemat lähenemist pedagoogikale ning toetanud seeläbi erivajaduste ja puuetega laste hariduse omandamist ning kaasatust ühiskonda,“ on Habicht veendunud.
Eesti Puuetega Inimeste Koda – katusorganisatsioon, mis ühendab erinevaid puuetega inimeste organisatsioone üle Eesti ja mille liikmesorganisatsioonide hulka kuuluvad 16 maakondlikku puuetega inimeste koda ning 30 puudespetsiifilist liitu.
Lisainfo:
Anneli Habicht
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Tel: 56880320
www.epikoda.ee
07.05.2015
Lugupeetud puuetega inimeste organisatsioonide esindajad, puuetega inimeste õiguste eest seisjad!
Pöördume Teie poole saamaks teavet puuetega inimeste diskrimineerimise juhtumite kohta.
Puuetega inimesed pöörduvad kohtusse ja voliniku kantseleisse suhteliselt harva, et oma õiguste eest seista. Üle-euroopalise võrdõigusorganite võrgustiku Equinet 2012. a. raporti järgi on sarnane olukord ka paljudes teistes EL-i riikides ja pöördujate juhtumid on ainult n-ö jäämäe tipp, sest õiguste rikkumisi on palju rohkem. Selleks, et paraneks pädevate institutsioonide teavitus ebavõrdse kohtlemise juhtumitest, tuleb kasutada erinevaid lähenemise viise (sh meediat ja koostööd esindusorganisatsioonidega).
Eestis kehtivad mitmed seadused, mis tagavad puuetega inimestele nende õiguste kaitse, lisaks põhiseadusele kehtib alates 2009. aastast võrdse kohtlemise seadus. Riigile on ka kohustuslikuks täitmiseks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, mis keelab diskrimineerimise puude tõttu (Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll RT II, 04.04.2012,6).
Võrdse kohtlemise seaduse järgi on keelatud diskrimineerida inimest tööelus ja kutseõppes tema puude tõttu.
Võrdõigusvolinik soovib tõhustada puuetega inimeste õiguste kaitset ebavõrdse kohtlemise vastu ning eesmärgi saavutamiseks soovime juba käesoleval aastal viia valitud ebavõrdse kohtlemise juhtumid koostöös advokaatidega töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Võrdõigusvoliniku kantselei panus puudega inimeste diskrimineerimisjuhtude lahendamisel kohtus seisneb:
- · diskrimineerimisalase ekspertteadmise pakkumises kohtuprotsessis kannatanut esindavale õiguseksperdile/advokaadile ning
- · hagemisega seotud kulude, sh advokaaditasude, riigilõivude ja kaotuse korral ka vastaspoole kohtukulude katmises.
See tähendab, et kannatanul puuduvad rahalised riskid, kui tema vaidlus peaks kohtus saama temale negatiivse lahendi.
Oleme tänulikud, kui teavitate võrdõigusvoliniku kantseleid puuetega inimeste diskrimineerimisjuhtumitest, et saaksime välja valida juhtumid, mis peaksid saama kohtuliku lahendi.
Palume võimalusel edastada meile järgmist teavet:
a. Puudega inimeste tõrjumine, ahistamine või kiusamine töökohal puude tõttu või muul seadusega kaitstud tunnusel (puudele lisaks ka sugu või rahvus või vanus vms)?
b. Puudega inimest ei ole värvatud tööle, ehkki ta vastab töökuulutuse nõuetele ning on kahtlus, et kõrvale jätmise põhjus on olnud puue.
c. Puudega inimese töötingimused, sh nt töötasu, tööajarežiim vms, on ebasoodsamad seoses tema puudega.
d. Tööandja on keeldunud tegemast töökeskkonnas vajalikke kohandusi, et puudega inimene saaks töötada, pääseks koolitusele või saaks edutatud.
e. Puudega õppurit on ebasoodsamalt koheldud kutseõppes või muus õppevormis, mis viib kutse omandamiseni. Voliniku pädevuses on kutseõppe küsimustes hinnata, kas tagatud on puudega inimesele teistega võrdne juurdepääs kutseõppele (vt VõrdKS § 2 lg 2 p 3).
f. Lisaks puudele on inimese ebasoodsama kohtlemise või olukorra põhjustanud mõni muu inimese karakteristika ehk tunnus (nt sugu, vanus, rahvus, usund, seksuaalne identiteet), st on kahtlus, et toimunud on mitmene diskrimineerimine.
Ootame Teie tagasisidet ja loodame heale koostööle!
Lugupidamisega
Tiia Tamm
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku puuetega inimeste õiguste nõunik
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
Endla 10a
10142 Tallinn
372/6269059
372/56209906
tiia.tamm@svv.ee
07.05.2015
Pressiteade
6. mai 2015
Töövõimereform käivitub järk-järgult
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ning tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev andsid täna töövõimereformi juhtrühmale ülevaate reformi rakendamise seisust. Sotsiaalministeeriumi vahehinnangus jõuti järeldusele, et mõistlik on töövõimereform käivitada järk-järgult. Ettepanek esitatakse lähiajal arutamiseks valitsusele.
„Kõigepealt alustame osalise töövõimega inimestele uute teenuste pakkumisega ja alles seejärel hakkab Töötukassa hindama nende inimeste töövõimet. Selle kaudu tagame, et tegemist ei saa olema valusa sotsiaalse eksperimendiga ning vähenenud töövõimega inimesed saavad tööle pääsemisel reaalset abi,” ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
Töövõimereformi käivitudes hinnatakse senise püsiva töövõimetuse asemel inimese säilinud töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel hakatakse maksma töövõimetoetust. Töövõimet hindab ja töövõimetoetust, abivahendeid ning võimalusi töökoha kohandamiseks pakub Töötukassa.
Etapiviisiline käivitumine tähendab, et töövõimetoetuse seaduse jõustumine lükkub poole aasta võrra edasi ning Töötukassa hakkab inimeste töövõimet hindama alates 1. juulist 2016.
„Selleks, et osalise töövõimega inimeste hindamine vastaks tegelikele oludele, tuleb töövõimetoetuse seadust ja sellega seotud seadusi muuta rohkem kui 60% ulatuses ning vastavalt muudatustele valmistada ette rakendusaktid ja IT lahendused. Samuti tuleb uuele süsteemile sujuva ülemineku tagamiseks eelnevalt testida töövõime hindamise metoodikat, seejärel tulemusi analüüsida ja metoodikat hiljem vastavalt vajadustele täiendada,” selgitas tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev.
Lisaks tuleb garanteerida, et IT arenduste võimalikud probleemid lahendatakse enne süsteemi käivitumist, mitte selle käigus. Olemasolev Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem ei võimalda täna seaduse täismahus rakendamist, see on tehniliselt ja arhitektuuriliselt vananenud. Kui selle baasil käivitada töövõimereform täies mahus, on väga suur tõenäosus, et infosüsteemi töös tekivad tõrked või süsteem jookseb kokku ning see seab ohtu kogu riigi pensionite ning laste- jm toetuse maksmise.
1. juulist 2016 hakkab Töötukassa maksma töövõimetoetust uutele süsteemiga liituvatele inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks. Tänaste töövõimetuspensionäride töövõimet hakatakse uutel alustel Töötukassas hindama 1. jaanuarist 2017. Samuti ka nende töövõimetuspensionäride töövõimet, kelle töövõimetuspensionäri staatus lõpeb ja kes tulevad Töötukassasse korduvhindamisele.
Sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused jõustuvad varasemalt planeeritud ajal ehk 1. jaanuaril 2016. See tähendab, et uus rehabilitatsiooniteenuse korraldus hõlmab järgmisest aastast nii sotsiaal- kui tööturuvaldkonda. Täna on rehabilitatsiooniteenuse eesmärgiks ainult inimeste sotsiaalse toimetuleku parandamine igapäevaelus, mitte aga tööl püsimise toetamine või tööle saamine. Samuti muutub erivajadustega inimestele abivahendite ostmise ja üürimise korraldus, mis ei ole 2016. aastast enam maakonnapõhine, vaid süsteemi haldajaks saab üleriiklikult Sotsiaalkindlustusamet.
Töövõimereformi eesmärgiks on aidata vähenenud töövõimega inimestel tööd leida või nad tööturule tagasi tuua. Eestis on täna ligikaudu 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest umbes pooled töötavad.
Aleksandra Solntseva
meediasuhete nõunik
Sotsiaalministeerium
626 9369
5826 2265
aleksandra.solntseva@sm.ee