Uued toetused, teenused ja hüvitised aastal 2017

• Lasterikkad pered saavad täiendava toetuse

Perekond, kus kasvab kolm kuni kuus last, saab lisaks olemasolevale lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) veel 300 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 400 eurot kuus.

•        Ühe vanemaga pered saavad tuge elatisabifondist

Vastavalt uuele riiklikule elatisabiskeemile makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt. Lisainfo: http://sm.ee/et/elatisabi

•       Üksi elavad pensionärid hakkavad kord aastas saama 115 eurot toetust

Alates 2017. aastast hakatakse üksinda elavatele pensionäridele maksma ühekordset 115 euro suurust toetust. Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele vanaduspensioniealistele inimestele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine pension. Lisainfo: http://sm.ee/et/uudised/uksi-elavatele-pensionaridele-hakatakse-jargmisest-aastast-maksma-toetust

• Suvel käivitub täiskasvanute hammaste parandamise programm

1. juulist 2017 saavad täiskasvanud ravikindlustatud hambaravihüvitist kuni 30 eurot aastas. Praegu rahalist hüvitist saavate inimeste (vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega isikud, üle 63-aastased, rasedad, alla üheaastaste laste emad ning suurenenud hambaravi vajadusega patsiendid) hüvitist suurendatakse 85 euroni aastas. Eakatel jääb alles hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/rahalised-huvitised/hambaravihuvitis/hambaravihuvitis-alates-01072017

Uued ja paremad teenused

·      Paranevad puudega laste ja nende vanemate toimetulekuvõimalused

Riik toetab enam kui 7000 raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenust. 2017. aastal on sügava puudega lapsel võimalik saada lapsehoiuteenust senise 57-80 tunni asemel 270 tundi aastas. Lisainfo: http://sm.ee/et/uudised/riik-soovib-suurendada-raske-ja-sugava-puudega-laste-lapsehoiuteenuse-kattesaadavust

• Uued teenused aitavad ennetada töötuks jäämist ja toetavad tööandjaid töötajate oskuste arendamisel

Töötuse ennetamiseks hakkab riik läbi töötukassa toetama töötajate ümberõpet ja koolitust. Töötust ennetavad meetmed on töötajate täiendus- ja ümberõpe koolituskaardiga, tasemeõppes osalemise toetus ja koolitustoetus tööandjale. Uusi tööturuteenuseid pakutakse töötajate ja tööandjate individuaalsetest vajadustest lähtudes. Lisainfo: https://www.tootukassa.ee/uudised/tootukassalt-tootajale-uued-voimalused-oskuste-taiendamiseks

•        Käsimüügiravimite infolehed saavad kättesaadavaks ka vene ja inglise keeles

Selleks, et parandada inimeste teadlikkust ravimitest ja vältida ravimite väärkasutamise ohtu, sisestatakse I kvartali jooksul ravimiregistrisse Eestis turustatavate käsimüügiravimite pakendi infolehtede tõlked vene ja inglise keelde. Kõigi Eestis turustatavate käsimüügiravimite infolehtede tõlked vene ja inglise keelde on registrist kättesaadavad hiljemalt aprilli lõpuks. Inimene saab ravimi infolehe tõlke kätte digitaalsest ravimiregistrist või paludes apteekril selle endale välja printida.

•     Tervishoid saab 2017. aastal riigieelarvest 10 miljonit eurot lisaks

Lisarahaga plaanitakse suurendada 2017. aastal kardioloogia ja neuroloogia operatsioonide arvu ning lühendada nendel erialadel plaaniliste järjekordade maksimumpikkust neli korda – kaheksalt kuult kahele kuule. Lisaks hakkab haigekassa täiendavalt hüvitama enam kui 200 inimesele bioloogilist ravi.

Töötamist mõjutavad uuendused

• Tõuseb töötasu alammäär

Uuest aastast on tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Töötasu alammäära tõusuga suurenevad ka sellega seotud hüvitised, nt vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu.

• Töövõimet hindab edaspidi ainult töötukassa

Alates 1. jaanuarist 2017 hindab pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet ainult töötukassa. Senised töövõimetuspensionärid on oodatud töövõime hindamisele korduvekspertiisi tähtajal. Lisainfo: www.toovoimereform.ee

• Eestisse lähetatud töötajast tuleb teavitada tööinspektsiooni

Tööandjad peavad nüüdsest tööinspektsioonile teada andma Eestisse lähetatud töötajast. Andmed tuleb esitada tööinspektsioonile e-posti teel hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval. Uus kord puudutab ainult teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest saabunud töötajaid. Lisainfo: www.ti.ee  Hakkasid kehtima uued nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale

Jõustusid uued nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale. Töötajate ohutuse tagamiseks peab tööandja hindama töötajate elektromagnetväljadega kokkupuute taset, mõõtma elektromagnetväljade tugevust ning vajadusel rakendama tehnilisi ja töökorralduslikke abinõusid töötaja terviseriski vähendamiseks. Lisainfo: http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid/elektromagnetvali

Uut Sotsiaalministeeriumi haldusalas

•   Siseriikliku lapsendamist korraldab sotsiaalkindlustusamet

2017. aastast hakkab siseriiklikku lapsendamist maavalitsuste asemel korraldama sotsiaalkindlustusamet. Muudatuse eesmärk on tagada lapsendamisele ühtne lähenemine ja kvaliteet. Lisainfo: http://sotsiaalkindlustusamet.ee/lapsendamine-3

   ·     1.jaanuarist alustab tööd Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) koondab sotsiaalministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused. Erialaspetsialistide koondumine ühte kompetentsikeskusse tagab andmekogude ja infosüsteemid ühtse halduse, infotöötluse ja -arhitektuuri juhtimise.

Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise eelnõu

Kooskõlastamisel on sotsiaalkaitseministri määruste muutmise eelnõu “Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu“ ja sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hindade, ülevõetava tasu arvestamise korra ja maksimaalse suuruse ühes aastas ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise korra, maksimaalse maksumuse ja sõidukulu määra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmine”.

Sotsiaalkaitseministri määrust nr 69 muudetakse seoses uue sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS 2) kasutuselevõtu tähtaja muutumisega. Määrusega lükatakse aasta võrra edasi kohustust sisestada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise käigus tekkivaid andmeid infosüsteemi ja neid infosüsteemi kaudu edastada. Sotsiaalkaitseministri määrust nr 66 muudetakse seoses vajadusega loobuda sõidu- ja majutuskulude kompenseerimise süsteemi muudatustest ning vajadusega täpsustada määruse pealkirja ja volitusnormi kehtivale sotsiaalhoolekande seadusele vastavaks.

Eelnõuga mh säilitatakse rehabilitatsiooniteenuse sõidukulu hüvitamise praegune kord (ei rakendu 1.01.2017 planeeritud muudatused.

Seega ka 2017. a peab isik sõidukulu hüvitist taotlema, esitades SKAle taotluse
ja kuludokumendid. SKA kodulehel http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/teenuse-eest-tasumine/ on järgmine info:

Juhul, kui inimese elukoht ja teenuse osutamise koht on erinevates
valdades või linnades, kompenseerib riik sõidukulud nii
rehabilitatsiooniteenuse saajale kui ka vajadusel tema saatjale
(lapsevanemale, abikaasale, hooldajale vm abistajale), kummalegi
maksimaalselt 41,55 eurot kalendriaastas.

Sõidukulude hüvitamiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile
vastav taotlus ja kuludokumendid.
Taotlus on kättesaadav siit: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/index.php?id=11165

Sõidukulu hüvitise saamiseks on vaja pärast rehabilitatsiooniteenuse
saamist esitada taotlus, kuhu tuleb märkida järgmised andmed:

► sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saanud isiku nimi ja isikukood
või sünniaeg, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber,
► juhul, kui taotletakse teenust saanud isiku saatja sõidukulu
hüvitamist, siis ka saatja nimi ja isikukood või sünniaeg, aadress,
e-posti aadress ja telefoninumber,
► Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni otsuse number;
► arvelduskonto number, kuhu hüvitis kantakse;
► andmed teenuse osutamisega seotud sõidukulude tekkimise kohta
(sõidu kuupäev, lähtekoht, sihtkoht, läbitud vahemaa kilomeetrites
jm);
► taotlusele tuleb lisada sõidukulu tõendavad originaaldokumendid
– sõidupiletid, bensiiniostu tšekid, taksoarved vm.

Sotsiaalkindlustusamet otsustab sõidukulude hüvitamise või sellest
keeldumise hiljemalt 20 tööpäeva jooksul taotluse, kuludokumentide ja
teenuse osutajalt arve saamise päevast arvates.

Õiguskantsleri seisukoht sotsiaalteenuste korraldamisest KOV-des

Õiguskantsleri poolt 24.10.2016 esitatud seisukoha sotsiaalteenuste korraldamisest kohalikes omavalitsustes.

Nagu õiguskantsler oma seisukohas viitab, siis on temani jõudnud arvukalt küsimusi sotsiaalhoolekande seaduse tõlgendamise kohta konkreetsetes elulistes olukordades. Loodetavasti aitab järgnev märgukiri siin laiemat selgust luua ja võimaldab puuetega inimestel ja nende lähedastel toetuda õiguskantsleri seisukohale oma õiguste eest KOV poolt kohustuslikus korras osutatavate teenuste tarbimisel. Linnade ja valdade sotsiaalhoolekandealaste õigusaktide kooskõla sotsiaalhoolekande seaduse ja põhiseadusega püsib lähiaastatel õiguskantsleri teravdatud tähelepanu all.

Riigikogu on sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) 2. peatüki 2. jaos sätestanud kohalikule omavalitsusele kohustuse osutada kümmet sotsiaalteenust. Nendeks on:

 koduteenus – täisealise abistamine kodustes toimingutes ja asjaajamises;
 väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – täisealise abistamine ja hooldamine
hooldekodus;
 tugiisikuteenus – täisealise ja lapse motiveerimine, juhendamine ja iseseisva toimetuleku
arendamine;
 täisealise isiku hooldus – puudega täisealise abistamine õiguste ja kohustuste kandmisel;
 isikliku abistaja teenus – puudega täisealise abistamine igapäevastes tegemistes;
 varjupaigateenus – täisealisele ajutise öömaja võimaldamine;
 turvakoduteenus – lapsele või täisealisele ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja
kriisiabi võimaldamine;
 sotsiaaltransporditeenus – puudega inimesele kohase sõiduki kasutamise võimaldamine;
 eluruumi tagamine – sobiva eluruumi kasutamise võimaluse loomine inimesele, kes seda
ise pole võimeline leidma;
 võlanõustamisteenus – võlgnevus- ja toimetulekuprobleemiga inimese nõustamine
võlgnevuste lahendamisel ja ennetamisel.

Õiguskantsleri seisukoht sotsiaalteenuste korraldamisest kohalikes omavalitsustes on leitav siit:
http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/sotsiaalteenused_kohalikus_omavalitsuses.pdf

RAVIMIREGISTER

Valminud on uus ravimiregister.

Uus register sisaldab andmeid Eestis müügiluba omavate ja turustatavate ravimite ja nende pakendite kohta. Kaetud on nii inimestel kasutatavad kui veterinaarravimid.

Ravimiregistri saate avada veebiaadressilt http://ravimiregister.ravimiamet.ee/ või lingina Ravimiameti veebilehe avalehelt – Otsi ravimit või Ravimiregister

Külalised Saaremaa Puuetega Inimeste Kojast

01.11.2016 külastasid Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda Saaremaa Puuetega Inimeste Koja liikmed. Seltskond oli oma reisi alustanud varavalges ning Jõhvi jõuti kell 12.30. Grupis oli ca 20 inimest, kelle hulgas oli nii puuetega inimesi kui rehabilitatsiooni meeskonna liikmeid. Ida-Virumaa PIK tegevjuht tutvustas koja tegemisi, näitas külalistele keskuse ruume, töökodasid, toidupanga ruume ning Jõhvi vallale kuuluvaid toetatud elamise kortereid. Külalistel oli palju küsimusi ning loodame, et nad said ka kõigile neile vastused. Sellised kohtumised rikastavad kindlasti  igapäevaelu ning toovad harjumuspärasesse rutiini  vaheldust.  Loodame, et  ka teised kodade juhid planeerivad oma järgnevaid sõite just idasse :).