Mida toob tööealistele puudega inimestele 1. juuli 2016 töövõimereformi vaates?

Töövõimereformi käivitumise ajal kehtib korraga nii vana kui uus metoodika. Et muudatustest oleks lihtsam aru saada, selgitame ja toome näiteid, kes, kuhu ja millal peab pöörduma.

Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht

Regina Salmu, Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik

1.07.2016 käivitus töövõimereformi teine etapp, mis muudab töövõime ja puude raskusastme tuvastamise metoodikat. Senised töövõime kaotuse protsendid asenduvad uues süsteemi järk-järgult kaheastmelise süsteemiga: osaline töövõime ja puuduv töövõime. Senise töövõimetuspensioni asemel hakatakse määrama töövõime toetust, mille suurus alates 1.07.2016 on osalise töövõime korral 192 ja töövõime puudumisel 337 eurot kuus. Kui uue hindamise tulemusena tuvastatakse senisel töövõimetuspensionäril osaline töövõime, kuid varasem töövõimetuspension ületab uut toetust, siis säilitatakse toetus varasema töövõimetuspensioni määras. Seda tingimusel, et inimene oli püsivalt töövõimetuks tunnistatud kestusega vähemalt kaks aastat ja töövõime hindamise taotlus on töötukassale esitatud tähtaegselt.  Näiteks kui teile on praegu määratud 90%-ne töövõimetus kestusega alates 01.03.2015 kuni 30.04.2017 ning te saate praegu töövõimetuspensioni 286 eurot kuus, kuid peale uut hindamist määratakse teile osaline töövõime, ei hakka te saama uut toetust 192 eurot kuus vaid varasema pensioniga võrdset toetust ehk ikka 286 eurot kuus. Seega pole vaja karta toetuse vähenemist uues süsteemis. Uusi töövõimetoetusi hakatakse sarnaselt vanaduspensionidele kord aastas indekseerima. Osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele juhul, kui ta täidab aktiivsusnõudeid: töötab, õpib või on töötuna arvele võetud töötukassas.

Kuidas töövõimet hinnatakse  ja puude raskusastet tuvastatakse?

Töövõime hindamiseks on õigus kõigil Eestis elamisõigust omaval inimestel, kes on tööealised (16-aastased kuni vanaduspensioniealised). Töövõime hindamine hakkab põhinema rahvusvahelisel klassifikatsioonil, mis mõõdab, kas inimene mingi funktsioonihäire tõttu ei saa teha tööd, õppida, suhelda või teha töötamisega seotud igapäevaelu toiminguid (näiteks ei saa töötada või õppida ilma spetsiaalse abivahendita või keskkonnakohanduseta, läbida jalgsi pikemaid vahemaid, kasutada ühistransporti jms).

Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse inimese: terviseseisund; tegevusvõime; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest ja mis esineb vaatamata tehniliste abivahendite kasutamisel; elukeskkond; rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskuastmeid jääb endiselt kolm: sügav puue, raske puue ja keskmine puue. Puude raskusaste tuvastatakse tööealisele puudega inimesele kestusega kuni viis aastat, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani. Kui tööealisel inimesel on tuvastatud puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani, võib ka puude raskusastme tuvastada kuni vanaduspensionieani.

Kellele ja millal uus metoodika kehtima hakkab

• Inimesed, kellel on määratud töövõimekaotuse protsent või invaliidsusgrupp tähtajatult, jätkavad töövõimetuspensioni saamist kuni vanaduspensionieani.
• Inimesed, kellele on määratud töövõime kaotuse protsent ja kelle korduvekspertiisi tähtaeg saabub vahemikus 1.07 kuni 31.12.2016., peavad töövõimetuse korduvhindamiseks pöörduma kuni 2016. aasta lõpuni veel Sotsiaalkindlustusametisse (SKA). Näiteks kui teie püsiva töövõime kaotuse otsus kehtib kuni 10.10.2016., siis pöördute korduvekspertiisiks endiselt SKA-sse ning teil hinnatakse töövõimetust senise metoodika alusel.
• Inimesed, kellele on määratud töövõime kaotuse protsent ja kelle korduvekspetiisi tähtaeg saabub 1.01.2017. või hiljem, saavad töövõimetuspensioni kuni tähtaja lõpuni.Näiteks kui teil on püsiv töövõimetus ja puude raskusaste tuvastatud SKA poolt kestusega kuni 31.03.2018, jätkab  SKA töövõimetuspensioni  ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuse maksmist määratud summas kuni 31.03.2018. Juhul kui soovite taotleda kordusekspertiisi, siis tuleb teil esitada uus taotlus Eesti Töötukassasse (edaspidi töötukassa) või SKA-sse otsusel märgitud korduvekspertiisi tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 31.03.2018. Enne taotluse esitamist 6 kuu jooksul tuleb pöörduda oma pere- või eriarsti vastuvõtule ja informeerida arsti, et plaanite esitada töövõime hindamise taotluse.
• Alates 1.07.2016 saavad esmakordselt töövõime hindamist taotlevad inimesed teha seda töötukassas. Näiteks puudega lapsed, kellel täitub 16 eluaastat peale 1.07.2016 või tööealised, kes tervise püsiva halvenemise tõttu pöörduvad esmakordselt  töövõime hindamisele. Ka esmased taotlejad peavad olema käinud 6 kuu jooksul enne taotluse esitamist oma pere- või eriarsti vastuvõtul.

Kuidas  taotlusi esitada

Elektroonselt on võimalik taotlust esitada töötukassa iseteenindusportaali kaudu või saata taotlus e-posti teel digiallkirjastatuna töötukassasse või SKA-sse. Lisaks saab taotluse saata kasutades postiteenust. Taotlusi saab esitada ka töötukassas või SKA-s kohapeal.

Taotlust täitma asudes…

Varuge täitmiseks piisavalt aega, u 1-1,5 h. Kirjeldage oma seisundit ja võimekust vastavalt tegelikkusele, arvestades igapäevategevusi ja toimetulekut. Ärge aimake küsimust ette vaid lugege see tähelepanelikult läbi. Abivahendi olemasolul arvestage soorituse kirjeldamist koos abivahendiga. Küsimustele vastates tuleb arvestada, et tegevus peab olema sooritatav:

• tavapärases mõistesohutult –  tegevus ei tohi olla teostatud ülisuure pingutusega;
• piisavalt hästi janii tihti kui vajalik  – tegevust peab olema võimalik korrata kohe pärast selle lõpetamist või väikese ajavahemiku möödumisel, see ei tohi kaasa tuua nii suurt kurnatust, et peale üht korda rohkemaks jõudu ei jätku;
• mõõduka aja vältel –  tegevus peab olema sooritatav mõistliku aja jooksul. Mõistlik tähendab, et tegevus võtan enam-vähem kaks korda niipalju aega, kui see võtaks tervisekahjustuseta inimesel;
• vastusevarianti ”seisund on muutlik” tuleks kasutada siis, kui vastava tegevuse tegemine mõnikord on võimalik ja mõnikord mitte. Kui seisund on muutlik, tuleb täpsustuste lahtris võimalikult selgelt kirjeldada, milline on taotleja tegevuste suutlikkus nö heal päeval ja milline nö halval päeval (heal perioodil/halval perioodil), kui sageli esineb enesetunde halvenemist.

Kuidas tehakse otsus

Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsus põhineb ekspertarsti poolt koostatud hinnangul inimese terviseseisundi kohta. Hinnangut antakse kas ainult dokumendipõhiselt või lisaks sellele kohtub inimesega ka ekspertarst. Dokumendipõhine ekspertiis viiakse läbi inimese poolt täidetud taotluse andmete, Tervise infosüsteemist või taotleja arstilt saadud terviseandmete ning vajaduse korral ekspertarsti poolt teistele spetsialistidele või arstidele esitatud täiendavate päringute alusel.  Visiidipõhine ekspertiis viiakse läbi olemasolevate dokumentide ja taotlejaga silmast silma kohtumise põhjal. Seda aga vaid juhul kui olemasolevate dokumentide ja andmete põhjal ei ole piisava täpsusega võimalik töövõimet hinnata või esitatud andmed on vastuolulised.

Lisainfot saate:

Sotsiaalkindlustamet:  tel. 6121360 või lühinr. 16106   http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/puuetega-inimestele/

Eesti Töötukassa: tel. 15501   https://www.tootukassa.ee/toovoimereform

06.04.2016 toimunud kohtumisel esitatud küsimused-vastused

06.04.2016 kohtusid Ida-Virumaal tegutsevate puuetega inimeste organisatsioonide esindajad Sotsiaalministeeriumi ametnikega. Kohtumisel esitati mõningad küsimused, mis jäid vastuseta ning millele lubati vastused saata. Sotsiaalministeeriumi esindaja Tiia Sihver saatis järgmised vastused ja kommentaarid.

1) Eestkostja aruandekohustus

Perekonnaseaduse § 194 lõige 2.  Eestkostja aruandekohustus sätestab, et iga-aastase kirjaliku aruande koostamisel tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata.

Eestkoste aruande täitmise juhise leiab siit: http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest.

2) Euroopa Sotsiaalfondi projektiga „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine“ seotud probleem:

MTÜ Laste Päevakeskus LAD tundis muret, et MTÜ Pereprojekt ei osuta kvaliteetset tugiisikuteenust. Sotsiaalministeerium suhtles sellel teemal Sotsiaalkindlustusameti Ida piirkonna koordinaatori Kersti Suun-Deket`iga. Koordinaator oli probleemist teadlik ning oli ka juba MTÜ Pereprojekti tööd kontrollimas käinud. Kuna kontrollkäigu tulemusel ei ilmnenud puudusi ning vanemad ei ole kaebusi esitanud, siis ei ole Sotsiaalkindlustusametil ja ka Sotsiaalministeeriumil alust arvata, et MTÜ pakub ebakvaliteetset teenust.

3) Rehabilitatsiooniteenusega seotud probleem:

Tõite välja, et Narvas tegutsev rehabilitatsiooniteenuse osutaja osutas lapsele teenust vaid 15 minutit.

Kui esineb olukord, kus teenust ei pakutud sellises mahus, mis oli plaanis ettenähtud, on soovitatav mitte allkirjastada dokumenti, mis pärast teenuse osutamist teile antakse. Oma allkirjaga te kinnitate, et saite dokumendil nimetatud mahus teenust ning sellisel juhul ei tule kuskilt välja, et klient ei olnud pakutava teenusega rahul. Kui te ei ole osutatava teenusega rahul, siis on soovitatav Sotsiaalkindlustusametile kaebus esitada, kes saab teie kaebuste põhjal asutuse üle järelevalvet teostada.

4) Abivahendi omaosalus on liiga suur. Kui abivahend remonti anda, siis peab inimene sellel ajal ilma abivahendita olema.

Alates 1.jaanuarist 2016 rakendus abivahendite (sh ratastoolide) üüriteenus. See tähendab seda, et kui inimene üürib ratastooli, siis on üürihinna sisse arvestatud juba ratastooli hooldus ja kuluvosade vahetus. Ühtlasi on üheks üüriteenuse lahutamatuks osaks ka ettevõtja kohustus tagada abivahendi remondi perioodiks asendustoode. Üüriteenus on kompleksne teenus, milles eesmärk on hoida ratastool korras ning inimesele püsiv abivahendi olemasolu.

Kui inimene on abivahendi ostnud varasemalt või ostab nüüd, siis eelpoolkirjeldatud hoolduse ja asendustoote kohustust ei ole abivahendi hinna sisse arvestatud ning need tuleb hiljem juurde osta. Ostetud ratastooli puhul asendustoote andmine ettevõtte poolt remondi perioodiks on inimese ja ettevõtte vahelise kokkuleppe küsimus.

5) Ortopeediliste jalatsite omaosalus suurenes – varem oli 50%, nüüd on piirhind. Jalats on nii kallis, et piirhinda arvestades peab inimene tegelikult maksma kogu hinnast 90%.

Jalatsitel on väga erinevad piirhinnad alates 55€ kuni 274€. Masstoodetena valmistatavad jalatsid on madalama piirhinnaga ning eritellimusel valmistatavad jalatsid on kallimad.

Kui jalatsi hind jääb piirhinna sisse, siis inimene maksab nii nagu varasemalt, so 50% jalatsi müügihinnast. Kui aga jalatsi hind on piirhinnast kõrgem, siis tasub inimene piirhinnast arvestatud 50% ning lisaks piirhinna ja jalatsi müügihinna vahe. Ühe abivahendite grupi all (nt jalatsite kategooria II) on samade funktsioonidega tooteid nii odavamast kui kallimast hinnaklassist ning inimesel on võimalik valida. Piirhinnad on arvestatud nõnda, et 2/3 tootegruppi jäävatest abivahenditest oleksid piirhinnas. Seega soovitame inimesel küsida abivahendi pakkujalt ka alternatiivseid tooteid, mille hind jääks piirhinna sisse või uurida alternatiivsete toodete olemasolu ka teistest ettevõtetest. Piirhindade seadmise üheks eesmärgiks on olnud tagada suuremale hulgale abivajajatele abivahendite kättesaadavus aastaringselt.

6) Inimeste olukord on abivahendite uue süsteemiga halvemaks läinud.

Abivahendite süsteemi muudatused lahendavad pikka aega kestnud inimeste ebavõrdsuse, kus abivahendi saamine ja abi maht sõltus sellest, millises Eesti piirkonnas inimene elas või kui kalli abivahendi inimene valis – mida kallima abivahendi inimene valis, seda suurema kompensatsiooni inimene riigilt sai, sest riigipoolse soodustuse protsent (nt 90%) on ühe tootegrupi osas võrdne kõigile. Abivahenditeks ettenähtud rahalised vahendid jaotati maakondadele, kes omakorda sõlmisid piirkonnas enda poolt väljavalitud abivahendi ettevõtetega halduslepingud, kus pahatihti jäi nii abivahendite prioriteetsuse kui inimeste vajaduste üle otsustamise õigus ettevõttele. Inimesed olid hädas ja puudus info miks, millal ja millistele abivahenditele rahalised vahendid otsa said. Senine süsteem on olnud inimese jaoks läbipaistmatu, et mõista, millised on nende õigused ning milline peab olema riiklikult finantseeritud teenuse sisu ja kvaliteet. Samuti ei ole olnud süsteemset juhtimist, et tagada piisav rahaline kate, vastavalt inimeste vajadustele.

Turg on olnud suletud, st on puudunud normaalne konkurents abivahendiettevõtete vahel, mis tekitaks ettevõtete seas suuremat huvi mõelda läbi, milline on inimesele pakutav teenuse sisu ja sh ka hind. Raskendatud on olnud uutel ettevõtetel turule sisenemine, sest eelarve jaotati maavalitsuste poolt eelkõige juba olemasolevate ettevõtete vahel. Näiteks on Sotsiaalkindlustusametiga sõlminud 2016. aastaks lepingu ca 15 uut ettevõtet. Ühtlasi avanes inimestel võimalus vabalt valida üle vabariigi endale sobiv teenuseosutaja ja teenus.

Samuti on senini olnud info peaasjalikult abivahendi ettevõtete käes. Uue süsteemi kohaselt on inimene oma võimalustest paremini informeeritud, riik näeb kuhu ja miks raha kulub ning ettevõtted seda, millist teenust riik neilt ootab. Muudatus mõjutab oluliselt vajaduspõhise ja kliendikeskse teenuse kättesaadavust ning riigi poolset võimalust eelarvet paremini planeerida, et jõuda rohkemate inimesteni.

Kiiremaks on muudetud erimenetluste süsteemi. Varasemalt tegid erimenetlusi Maavalitsuste juures töötanud ekspertkomisjonid ja Sotsiaalministeeriumi juures töötanud riiklik ekspertkomisjon. Maakondlikud ekspertkomisjonid käisid koos vastavalt maavanema äranägemisele ning riiklikud komisjonid võimaluste piires kord kvartalis (2015. aastal 4 korda, 2012. aastal 2 korda). Vanas süsteemis võisid inimesed oodata eriotsused mitmeid kuid (näiteks 6 kuud), kuid uues süsteemis on seadusest tulenev piir 30 kalendripäeva. Sotsiaalkindlustusamet teeb otsused esimesel võimalusel (nt aasta esimesel päeval sai erimenetluse taotlus otsuse 3 päevaga).

Positiivsena annab muudatus tulevikuks paremad võimalused inimesi kiirelt aidata ja läbi läbipaistva süsteemi loomise ka võimalust valdkonna parendusega edasi minna. Täna vajab kindlasti tähelepanu uus olukord ja kõikide osapooltega jätkuv suhtlemine, et saada kiire tagasiside vajalikeks muudatusteks. Inimeste otsustusõigus on suurenenud ning ettevõtetel on tekkinud selge konkurentsiolukord, mis pakub rohkem võimalusi ka väiksematele ettevõtetele turul. Ühtlasi on teenusekorraldus läinud üle ühele kesksele riigiasutusele, kes saab paindlikult reageerida ning murekohad lahendada. Oleme teinud regulaarset koostööd erinevate abivahendeid pakkuvate ettevõtetega ning valdavalt oleme saanud siiski tuge ja positiivseid hoiakuid uue süsteemi rakendumise osas.

Puude astme määramise ja toetuste süsteem tööealistel