Uudiste arhiiv: 2018

“Pole hullu” kampaania

Sotsiaalministeerium

Pressiteade

5. detsember 2018

 

“Pole hullu” kampaania: iga neljas meist kogeb elus vaimse tervise häiret

Sellest nädalast alustab sotsiaalministeerium kampaaniat „Pole hullu“, mis juhib tähelepanu sellele, et iga neljas meist puutub elu jooksul kokku vaimse tervise häirega ja näeb seetõttu maailma omamoodi. Kampaanias annavad mitmed inimesed oma kogemuse põhjal lihtsaid õpetusi, kuidas igapäevaselt erivajadusi arvestades koos paremini tegutseda.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on statistika kõnekas ja mõtlemapanev. „Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel puutub iga neljas inimene mingil eluperioodil kokku kergema või raskema vaimse tervise häirega ja see on täiesti loomulik, mistõttu on igati asjakohane kampaania hüüdlause „pole hullu“,” ütles minister. „Me kõik mõtleme ja käitume erinevalt ja see on elu igapäevane osa, mida ei tasu karta. Vahel võib see tingitud olla meie füüsilisest, vahel vaimsest tervisest. Kampaania pöörab tähelepanu vaimsele eripärale, millega paljud inimesed igapäevaselt toime tulema peavad. Oma lugu jagavad ja nõu annavad mõnda vaimset eripära omavad inimesed meie endi seast.”

Sikkut juhtis tähelepanu, et olenemata erivajadusest ei tohi me kedagi ühiskonnast ja tööelust eemale tõrjuda. „Kindlasti ei ole teema vaid nelja seina vahel arutamiseks. See vajab märkamist, mõistmist ja müütide murdmist laiemalt. Eriti just praeguses süvenevas tööjõupuuduses ei tohi unustada, et alati on oluline kaasata kõiki inimesi võrdväärselt.”

Eesti Aspergerite Ühingu esimees ja raamatu „Autismi olemus“ autor Kaarel Veskis lisas, et erivajaduse kõrval tuleks eelkõige mõista neuroloogilist mitmekesisust ehk neurodiversiteedi olemust. „Inimeste anded, suutlikkus ja võimed on erinevad. Samuti nende reaktsioonid stressile, keskkonnanähtustele, elusündmustele. See on vajalik ühiskonna eduka toimimise, rikastava mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse jaoks.” Tema sõnul tegeletakse ühiskonnas aktiivselt erinevate vähemuste inimõigustega, kuid neuroloogilise mitmekesisuse teemal kõneldakse harva. “Paljud neuroloogilise eripäraga inimesed seda ise ei teadvusta. Kui nad sellest aru saavad, siis tekib nende näol võimas jõud kaitsmaks ka neid, kes ise seda ei suuda.”

Teisiti maailma tajuvate inimeste kogemustega saab tutvuda veebilehel tegijad.ee. Näiteks räägivad seal oma loo Eesti Aspergerite Ühingu juhatuse esimees Kaarel Veskis, kunstnik Uku Vahur, agentuuri Mixd tegevjuht Meelis Eesoja ning ekspertnõu annavad SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg ja Autismikooli looja Ivica Mägi.

Teavituskampaaniat “Pole hullu” rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja tellija on Sotsiaalministeerium. Kampaania jõuab üle Eesti eetrisse detsembris. Oma loo jutustavad ja praktilisi nõuandeid jagavad vaimse erivajadusega inimesed ning teemat aitavad laiemalt lahti mõtestada valdkonna eksperdid. Lugusid ja nõuandeid saab lugeda ja vaadata www.tegijad.ee.  „Pole hullu“ on loogiline jätk 2017. aasta kampaaniale „Ära põe“, mis andis inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades. ”Ära põe” kampaania oli suunatud eelkõige füüsilise erivajadusega inimeste kaasamiseks ühiskonnaellu, tänavune kampaania pöörab tähelepanu vaimse eripäraga inimeste paremaks mõistmiseks ja integreerimiseks.

Lisainfo:

 

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9321 / + 372 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Oluline vahevõit kohtuvaidluses

Jagame infot olulise vahevõidu osas kohtuvaidluses – puudega inimest ei tohi võtta halli massina, iga erivajadust tuleb reaalselt hinnata. Eesti Inimõiguste Keskus on terve aasta Ellex Raidla advokaadi Meris Vellingu abiga esindanud liikumispuudega noormeest kohtuvaidluses Tallinna linnaga. Eelmisel nädalal saavutati Tallinna Halduskohtus pika vaidluse esimese rõõmustava võidu.
 

 

OLULINE INFO – abivahendite määruse muutmise eelnõu

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise eelnõu.
Mida plaanitakse muuta?

- muudetakse abivahendite piirhindasid, -limiite kui ka -määrasid. Näiteks mähkmeid saab edaspidi soodushinnaga osta 60 asemel kuni 120 ja imavaid aluslinasid varasema 10 asemel 30.

- laiendatakse selliste abivahendite loetelu, mille puhul ei ole vajaduse tuvastamiseks vaja kordustõendit- vanaduspensioniealiste inimeste jaoks plaanitakse luua erisus, millega edaspidi pole uriini imendavate abivahendite korduval taotlemisel pere– või eriarsti tõendit enam vaja.

- määruse jõustudes saab edaspidi lisaks eriarsti tõendile ka perearsti tõendiga taotleda näiteks lugemis- ja töövalgustit, punktkirjavarustust, daisypleierit, arvuti ekraanisuurendustarkvara jpm.

- täiendatakse abivahendi vajaduse tuvastajate ringi- vastav õigus antakse lisaks perearstidele, eriarstidele, rehabilitatsioonimeeskondadele, füsioterapeutidele ja tegevusterapeutidele ka vastava täiendkoolituse läbinud õdedele. Õed saavad hinnata vajadust nt lamatiste vältimiseks mõeldud abivahendite, tualetitooli, potikõrgenduste, uriini imendavate abivahendite, vanni- ja dušitoolide jms järele.

 

Järgmine lehekülg »