Uudised

Toimetulekupiir tõstetakse 150 euroni

Valitsus kiitis  kabinetiarutelul heaks tõsta toimetulekupiir 2019. aastal 150 euroni.

„Toimetulekupiir on vaja järkjärguliselt viia vastavusse elatusmiinimumiga, et see kataks ära abivajaja esmavajadused ja ennetaks ta vaesusesse sattumist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Toetused ja hüvitised peavad vastama inimeste vajadustele, kuid ei tohi seejuures tekitada aktiivsus- ja vaesuslõkse. Seega on samuti oluline soodustada toimetulekutoetuse saajatest töövõimelisi inimesi naasma tööturule, kuna just töötamine kaitseb vaesuse eest parimal võimalikul moel.“

Muudatuse jõustudes on edaspidi esimesele või ainsale leibkonnaliikmele toimetulekupiiri suurus 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot. See on summa, mis pärast eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude kulutuste jaoks.

Muu hulgas jõustusid 2018. aastal toimetulekutoetuse süsteemis muudatused, mille järgi on tööle minejale kuue kuu jooksul soodsamad tingimused. Kui inimene läheb tööle, siis esimese kahe kuu jooksul tema töötasu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ei arvata. Järgmised neli kuud arvatakse sissetulekute hulka töötasust vaid 50%. Lisaks anti kohalikele omavalitsustele õigus teatud juhtudel vähendada määratava toimetulekutoetuse suurust.

Lisaks loodi õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal, kuna enam ei arvata kooliõpilaste töötasu toimetulekutoetuse arvestamisel leibkonna sissetulekute hulka. Toimetulekutoetust saab taotleda kogu kuu vältel ja toimetulekupiir alaealistel tõsteti 1,2 kordseks.

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi, mille eesmärk on toetada iseseisvat toimetulekut ning leevendada inimeste ja perekondade materiaalset puudust. Toetust on õigus saada neil leibkondadel, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude maha arvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2017. aastal maksti toimetulekutoetust 14 056 perele.

Teate edastas:

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9321 / + 372 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Kaitsevägi ootab 18-27 aastaseid puuetega ja erivajadustega inimesi osalema ajateenistuses

Kaitsevägi ootab 18-27 aastaseid puuetega ja erivajadustega inimesi osalema ajateenistuses ja reservteenistuses. Tegemist on vabatahtlikul alustel võimalusega erivajadustega noortele, kes tunnevad huvi militaarvaldkonna vastu ning kes soovivad anda omapoolse panuse riigikaitsesse. Kaitseväe eesmärgiks on võtta esimesed puuetega inimesed ajateenistusse 2019. aasta juulis. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud sõltuvalt erialast.

Miks on ajateenistus oluline?

1.    Ajateenistus annab sõjaväelise väljaõppe nii rahu- kui ka sõjaajaks ning hea meeskonnatöö- ja juhtimiskogemuse.

2.    Aitab tõsta enesekindlust, distsiplineerib ning õpetab planeerima aega ja toimetulekut erinevates olukordades.

Mis saab edasi?

1.     Sul tekkis huvi? Täida ANKEET ning edasta Eesti Puuetega Inimeste Kojale oma kontaktandmed. Meie edastame need Kaitseressursside Ametile. Ootame andmeid kuni 1. detsembrini.

2.     Kaitseressurside Amet võib Sinuga ühendust ning viib läbi tervisehindamise. Kaitsevägi selgitab välja Sinu soove ja vajadusi arvestades võimaliku ametikoha.

3.     Kui kõik vajadused ning ootused vastavad, korraldatakse ajateenistus ja väljaõpe.

4.     Pärast ajateenistust jääd arvele reservväelasena kuni 60. eluaastani ning oled kohustatud osalema õppekogunemistel ja mobilisatsioonis.

Ajateenistuses olles on Sulle tagatud igakuine toetus, ajateenija lapse toetus, ajateenistuse ajaks säilib töö- või teenistuskoht ning samuti säilib õppekoht, ajateenistuse ajaks on õigus peatada õppelaenu põhiosa tagasimaksmine ning ajateenijal on ravikindlustus.

Kui sul tekib lisaküsimusi, siis võta  ühendust - epikoda@epikoda.ee või 6616 614

Loe kindlasti ka lisa Kaitseresursside Ameti koduelehküljelt

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) arvamus haruapteekide küsimuses

Lp Helmen Kütt
sotsiaalkomisjoni esimees
Riigikogu sotsiaalkomisjon
sotsiaalkomisjon@riigikogu.ee                                                                            Meie: 30.10.2018 nr 46

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) arvamus haruapteekide küsimuses.

Pöördume teie poole palvega pöörata tähelepanu 55 haruapteegi võimaliku sulgemise ohule 2019. aasta 9. juuniks.

EPIKoda koos liikmesorganisatsioonidega on mures, et ravimiseaduse 09.07.2019 jõustuv haruapteekide reformi puudutav säte võib olla ebakõlas meie arengukavas määratletud eesmärgiga parandada puuetega inimeste ja krooniliste haigete igapäevast majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut ning vähendada hooldus- ja halduskoormust.

Terve 2018. aasta jooksul on ajakirjandus korduvalt käsitlenud nn haruapteekide probleemi, olles saanud algusee ravimiseaduse muutmisest, mille eesmärgiks oli apteegiteenuse kvaliteedi ühtlustamine läbi linnades asuvate haruapteekide reformimise põhiapteekideks. Reformi elluviimiseks pidid apteekrid hakkama haruapteekidele taotlema põhiapteegi tegevuslubasid. Samaaegselt rakendus teinegi ravimiseaduse muudatus, mis keelas uute tegevuslubade väljastamise nn vertikaalselt integreeritud apteegipidajatele. Kahetsusväärsel kombel on aga just integreeritud apteegipidajad need, kellele haruapteegid valdavas osas kuuluvad.

Kahe paralleelse seadusemuudatuse sisulise vastuolu tulemusena kujunenud olukord võib EPIKoja ja liikmesorganisatsioonide hinnangul vähendada apteegiteenuse kättesaadavust just nendes piirkondades ehk väiksemates linnades, kus tervishoiuteenus tervikuna on juba täna vähem kättesaadavam kui suuremates linnades. Juhime teie tähelepanu asjaolule, et väiksemates linnades on apteek puudega ja/või kroonilise haigusega inimestele sageli kõige kättesaadavam (lahtiolekuaegade ja asukoha tõttu) professionaalne tervisetugi üldse, mitte pelgalt ravimimüügi punkt.

Oleme mures, et apteegivõrgu koomaletõmbamine (sulgemine ähvardab 55 haruapteeki) võib oluliselt halvendada puuetega inimeste ja krooniliste haigete ligipääsu apteegiteenusele üle Eesti, iseäranis Ida-Virumaal, Raplamaal ja Põlvamaal. Isegi kui haruapteegi sulgemise järel on lähim põhiapteek kahe kilomeetri raadiuses, siis selline geograafiline lähedus võib osutuda näiliseks, arvestades ühistranspordi ebapiisavust ja puudega inimeste liikumistakistusi.

Palume sotsiaalkomisjonil teemat arutada ja teha kõik endast olenev, et haruapteegid saaksid oma tegevust praegusel kujul jätkata ka pärast 9. juunit 2019, kuni 01.04.2020-ni., ehk kuupäevani, mil kaks ravimiseaduse muudatust saaksid jõustuda sünkroonis.

EPIKoja liikmeklubi teine kohtumine

Puuetega inimesi oodatakse 7. novembril Tartu PIK-is toimuvale EPIKoja liikmeklubi teisele kohtumisele!

Liikmeklubis saate omavahel jagada mõtteid teiste EPIKoja liikmesorganisatsioonide eestvedajatega, kes kogevad oma töös teiega sarnaseid olukordi, küsimusi ja väljakutseid. Väljastpoolt oma organisatsiooni saadud näited aitavad mõnikord oma situatsioonidele teisiti vaadata, samas pakuvad ka küünarnukitunnet.

Järgmise aasta jooksul toimub KÜSK AH-18 projekti “EPIKoja sisemine sära” raames neli liikmeklubi. Igas liikmeklubis:

1) käsitleme mõnd liikmete jaoks olulist laiemat teemat (nt. organisatsiooni juhtimisküsimused, liikmesühingute toetamine, teenuste osutamine sihtgrupile, huvikaitse), mille käigus pühendame aega liikmete omavahelisele vabale suhtlusele, kontaktide loomisele, uuendamisele ja kogemuste vahetamisele;

2) viib ühe puudespetsiifilise või kroonilise haiguse spetsiifilise liidu esindaja läbi minikoolituse, tutvustades konkreetset puuet ja/või kroonilist seisundit ning sellega seonduvaid väljakutseid ja takistusi.

 Teises liikmeklubis on fookuses esindusorganisatsioonide juhtimisega seotud küsimused, kohtumise teises pooles autism, sellega seonduvad väljakutsed ja takistused.

7.11 liikmeklubi päevakava:

10:30-11:00 Kogunemine, tervituskohv
11:00-12:30 liikmeklubi vestlusring esindusorganisatsioonide juhtimisküsimuste teemal
Modereerib Janek Kapper, Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi juhatuse esimees
12:30-13:00 lõuna
13:00-14:30 liikmeklubi vestlusring jätkub
14:30-14:45 kohvipaus
14:45-16:15 liikmeklubi koolitus Autisimi olemus, sellega seonduvad väljakutsed ja takistused
Marianne Kuzemtšenko, Eesti Autismiühingi juhatuse esimees
16.15-16.30 kokkuvõte 

Liikmeklubi toimub Tartu Puuetega Inimeste Kojas, Rahu 8, Tartu

Registreerumine liikmeklubisse kuni 31. oktoobrini aadressil: https://goo.gl/4RCNhv

Osalejatele organiseerime vajadusel transpordi marsruudil Tallinn- Tartu- Tallinn 

Liikmeklubi kohtumised toimuvad projekti “Eesti Puuetega Inimeste Koja sisemine sära” raames, mida rahastab siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kogemusnõustajate väljaõpe

Välja kuulutatud kandideerimine kogemusnõustajate väljaõppe õppegruppidesse.
Astangu KRK poolt läbi viidud kogemusnõustajate väljaõppe hanke võitjaks osutus koolituspartnerina Loov Ruum OÜ.
Vahemikus november 2018 – aprill 2019 toimuvad koolitused Tallinnas, Tartus ja Jõhvis.
Täiendav info:
« Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg »