Uudised
21.10.2022
Eesti Kogelejate Ühingu pressiteade
21. oktoober 2022
Kogelejad võtsid endale õiguse kogeleda
22. oktoobril tähistatava rahvusvahelise kogeluse teadlikustamise päeva eel kirjutasid 70 organisatsiooni 35 maailma riigist, sealhulgas Eesti Kogelejate Ühing alla „Kogelemise õiguse deklaratsioonile“.
Briti Kogeluse Assotsiatsiooni eestvõttel koostatud dokumendi sisu on järgmine.
„Meie, allakirjutanud, deklareerime, et kogelevaid inimesi tuleb aktsepteerida kogelevatena. Võime, aga ei pruugi leida tuge, et kõnelda sujuvalt või kogeleda vähem. See on meie õigus. Ei ole mõistlik eeldada ega nõuda, et me räägiksime ladusalt. Me kogeleme. Nii me räägime.
Praegusel mitmekesisuse ajal ei tehta liiga sageli kohandusi neile, kes kogelevad, olgu siis tööl, hariduses või igapäevateenuseid kasutades. Pigem eeldatakse, et peaksime püüdma oma kogelust „ületada“ ja teisiti rääkima. Üksikisikutena võime soovida ja proovida seda teha. Kuid kogukonnana lükkame ümber mõtte, et me kõik lõpetame kogelemise.
Ükski organisatsioon ei saa väita, et väärtustab võrdsust või mitmekesisust, välja arvatud juhul, kui kogelevad hääled on lubatud ja hinnatud. Kutsume kõiki organisatsioone ja asutusi üles tegelema inimestega, kes kogelevad, et tagada meile kõigile austus, mida iga inimene väärib; ja see ruum on meie jaoks loodud.
Meil on õigus rääkida nii, nagu me seda teeme.“
Eestis on ühiskonna suhtumine kogelejatesse viimase 30 aasta jooksul rõõmustavalt paranenud, sõnas Eesti Kogelejate Ühingu tegevjuht Andres Loorand. „Kogeleja aktsepteerimine sellisena, nagu ta kõneleb, on kasulik eelkõige selleks, et ta saaks paremini rakendada oma tugevaid külgi.
Teisalt aitab kogelejat teadmine, et kogelemine on normaalne. Loomulikult pingutame ja püüame oma kõnelemist parandada, tahame rääkida soravamalt ja ilmekamalt, kui see meil tegelikkuses õnnestub. Aga üle oma varju ei hüppa ja seepärast on julgustav mõelda, et meil on õigus rääkida nii, nagu me seda teeme,“ tõi Loorand välja deklaratsiooni mõned aspektid. Kogelust iseloomustavad normaalse kõne voolavust ja rütmi takistavad tahtmatud blokid, kordused ja venitused. Üks protsent täiskasvanutest kogeleb, laste hulgas ulatub see number neljani.
Eesti Kogelejate Ühingu missioon on toetada kogelevaid inimesi ning seista nende huvide ja õiguste eest, et kogelejate elu oleks täisväärtuslikum.
Teate saatis
Andres Loorand,
EKÜ tegevjuht
Telefon 509 4441
andres@kogelus.ee
www.kogelus.ee
11.10.2022
Eile, 10. oktoobril, ülemaailmsel vaimse tervise päeval, toimus Eesti Puuetega Inimeste Kojas (EPIKojas) Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liidu (EPILL) asutamiskoosolek.
Vastloodud katusorganisatsiooni põhikirjaline eesmärk on kaitsta ja esindada psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste õigusi ja huve.
Oma eesmärkide elluviimiseks on ühingu esindajad kokku leppinud seitse tegevussuunda:
• koondada ja jagada infot psüühikahäiretega inimesi ja nende lähedasi puudutavate õiguste, teenuste ja taastumisvõimaluste kohta
• tõsta psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste elukvaliteeti läbi teadlikkuse tõstmise ja huvikaitse
• tõsta teadlikkust psüühikahäiretest ühiskonnas, sh ennetamisest ja tekkemehhanismidest
• kaasa rääkida psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste heaolu toetavas seadusloomes
• olla kaasatud ja tunnustatud partner riigile, kohalikele omavalitsustele ja teistele vaimse tervise teemadega tegelevatele organisatsioonidele
• seista teenuste ja ravi kättesaadavuse ning kvaliteedi eest
• seista psüühikahäiretega inimest ja nende lähedasi väärtustava sõna- ja keelekasutuse ning väärtushinnangute eest
EPILL juhatuse liige Lenne Lillepuu: „On märgilise tähtsusega, et just ülemaailmsel vaimse tervise päeval saime paika huvikaitse nurgakivi. Vaimne tervis on globaalne prioriteet ning sellest tulenevad probleemid on väga komplekssed ning halvavad inimeste elu ja töö kvaliteeti. Meid on ees ootamas mitmekesised väljakutsed, et teadvustada selle valdkonna olulisust Eesti rahva hulgas ning kaitsta inimeste huve, kes on juba kimpus vaimse tervisega. Ainult üheskoos töötades suudame mõjusalt tegutseda ning reaalseid samme astuda.“
EPIKoja nõunik Tauno Asuja: „Meie jaoks on tegemist ühe pikaajalise projekti finishisirgele jõudmisega. 2020.a. käivitunud projekti eesmärk oli võimestada ja koordineerida psüühikahäiretega inimeste ning nende lähedasi koondavate organisatsioonide huvikaitse alast tegevust ning toetada katusorganisatsiooni teket.“ Asuja selgitab, et EPIKoja liikmeskonda on alates 1993.a. kuulunud erinevaid puudespetsiifiliste ja krooniliste haigustega inimeste ühendusi koondavaid esindusorganisatsioone. „Oleme oma võrgustikus tundnud puudust psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste ühinguid koondavast esindusorganisatsioonist, mis oma võrgustikuga on võimeline kaasa rääkima ja esitama arvamusi ning ettepanekuid sihtgruppi puudutavate õigusaktide, strateegiate, arengukavade ja muude oluliste valdkondlike otsuste ja tegevuste elluviimiseks,“ lisas Asuja.
Oma tervitussõnad EPILL-le edastas ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: “Aitäh, et tekkinud on psüühikahäirega inimeste huvikaitse organisatsioon. Huvikaitse on olulisem, kui pealtnäha tundub, sest hädasoleva üksikisiku hääl ei jõua nendesse kõrgustesse, kust seda kuulda võetaks või kust seda üldse kuulda oleks. Ja selleks ongi äärmiselt oluline, et koonduksid need inimesed, kellel on soovi, huvi ja kompetentse seista inimeste eest, kes vajavad ühiskonnas täiendavat tähelepanu, abi, tuge, nõuandeid ja eestkõnelemist.”
Uudis EPIKoja veebeilehel: https://www.epikoda.ee/uudised/psuuhikahairetega-inimeste-osalusel-loodi-huvikaitse-liit
Uudis EPIKoja FB lehel: https://www.facebook.com/EPIKoda/posts/pfbid0uc9AW5f23jSNT1TJRXVno1nX1kBPgwU4Kx4rAz6w4L5FqcNmtrfgPJcf9nJzQXfMl
Tervitades
Tauno Asuja
EPIKoda
07.10.2022
Oktoober on vaimse tervise kuu ja selle puhul on Sotsiaalministeeriumi, AS Hoolekandeteenused ja Miltton New Nordicsi koostöö tulemusena teoks saanud mitmed psüühikahäirega inimesi puudutavad ettevõtmised, mille kohta soovime teiega infot jagada:
- ERR näitab miniseriaali “Kui vähe on õnneks vaja”. Kõiki osasid on võimalik vaadata esmaspäeva õhtuti kell 19.40 ETV2 kanalil ning järelvaatamisena ETV veebist või Jupiteri portaalist. Seriaalil on viis osa, iga osa on pühendatud ühele teemale. Esimene osa jälgib kolme tegusa mehe teekonda läbi väga erilise elu ja veel erilisema laulupeo. Järgnevate osade teemad on sport, kutseharidus, loodusmatkad ning kunst. https://jupiter.err.ee/1608733411/kui-vahe-on-onneks-vaja
- Tallinnas Fotografiska galeriis on näitus „Eriline on tavaline“, kus kolm kunstnikku kujutavad psüühilise erivajadusega modellide tavalist ja samas erilist elu. Näituse eesmärk on murda ühiskonnas kehtivaid müüte ja näidata, et kõik inimesed on tavalised, kuid samas eriliste annete ning haavatavustega. https://www.fotografiska.com/tallinn/naitused/ffl-eriline-on-tavaline/
- Delfi kogemusnõustaja lood – alates järgmisest nädalast räägivad erinevate psüühiliste raskustega kokku puutunud inimesed enda lugusid.
Ilusat sügist ja olge terved!
Elen Preimann
Nõunik | Hoolekande osakond
626 9246| elen.preimann@sm.ee
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 | 15006 Tallinn
626 9301 | http://www.sm.ee
14.09.2022
Tere head võrgustikuliikmed ja koostööpartnerid!
Edastan järgmise kutse Eesti Reumaliidu, Eesti Põletikulise Soolehaigusega Seltsi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja hübriidüritusele 6.oktoobril 2022:
Patsiendi Hariduspäev “Teadus inimesele lähemale”.
Täpsem info ja päevakava on lisatud manusena ning leitav ka allpool.
Kuna kohapeal osalejate arv on piiratud ruumi mahutavusega, siis soovitame varakult registreeruda.
Zoomi kaudu osalejatele saadame lingi päev varem e-posti aadressile.
Sündmusel on tagatud viipekeele- ja kirjutustõlge.
Registreerimine on avatud 22. septembrini SIIN
Lisainfo ja küsimused: Ingrid Põldemaa, ingrid@reumaliit.ee, +372 522 4479
Link FB sündmusele: https://www.facebook.com/events/3117359988525783
07.09.2022
Taas on avanenud erivajadusega üliõpilaste stipendiumi sügisene taotlusvoor 2022/2023 õppeaastaks. Stipendiumi taotlemise tingimustes muudatusi ei ole. Kuid seoses senise taotlussüsteemi sulgemisega tehniliste probleemide tõttu, võetakse taotlusi vastu e-kirja teel. Taotlemisel tuleb esitada samad dokumendid, mis eelmisel aastal. Taotleja ei pea ennast kusagil süsteemis eraldi registreerima.
Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:
• taotlusvorm;
• nõusolek isikuandmete töötlemiseks;
• osakoormusega õppivad või õppekava akadeemilisel puhkusel täitvad taotlejad peavad esitama õppeainetesse registreerumise tõendi.
Taotlusvorm ja nõusoleku vormid on kättesaadavad ameti kodulehelt Haridus-ja Noorteamet/Erivajadusega üliõpilaste stipendium. Mõlemad vormid tuleb alla laadida oma arvutisse ning täita kõik nõutud väljad. Palume vormid digiallkirjastada eraldi digikonteineris.
Taotlemisel tuleb esitada digiallkirjastatud taotlusvorm koos nõutud lisadokumentidega aadressile rvo.dokumendid@harno.ee pealkirjaga „EV stipendium“, hiljemalt väljakuulutatud tähtajaks 20. september 2022. Juhul, kui digiallkirjastamise võimalus puudub printida täidetud taotlusvorm ja allkirjastada paberil. Paberil dokumenti oodatakse posti teel aadressile Haridus-ja Noorteamet, stipendiumite ja toetuste büroo. Tõnismägi 11, 10119 Tallinn. Dokumentide esitamise võimalus sulgub 20. septembril kell 23:59.
Lisaküsimuste korral võtke julgelt ühendust Haridus- ja Noorteameti stipendiumite ja toetuste büroo vanemspetsialisti Liis Uulmaniga: Tel +372 699 9395 või liis.uulman@harno.ee.
Heade soovidega
Mari Puuram
« Eelmine lehekülg — Järgmine lehekülg »