Uudised

Puudega lapsevanemate kogemused koostööst lasteaedade ja koolidega

Eesti Puuetega Inimeste Koda aitab koostada õpetajatele suunatud teatmikku võrdsest kohtlemisest. Vajame Teie abi küsimustiku levitamisel sisendi saamiseks puudega lastevanemate peatüki koostamisel. Palume puudega lastevanematel jagada oma kogemusi õppeasutustega/ õpetajatega suhtlemisest, vastates järgnevale lühikesele küsimustikule. Vastamine on anonüümne, vastuseid kasutame ainult teatmiku koostamisel. Ootame Teie vastuseid kuni 17.10.2021

Lisaküsimuste korral võtke palun ühendust: epikoda@epikoda.ee
Suur aitäh ette kõigile vastajatele! 

Puuetega inimeste koda “tõlkis” personaalmeditsiini patsientidele arusaadavasse keelde


11. Oktoober, Tallinn. Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) tutvustab tänasel patsientide ümarlaual “Personaalmeditsiinist maalähedaselt” ajakirja Sinuga personaalmeditsiini teemalist erinumbrit

“Nagu tõdevad ajakirja kaasautorid, on personaalmeditsiinist juba saanud meditsiini igapäevane osa,” ütles ajakiri Sinuga peatoimetaja, EPIKoja peaspetsialist Vladislav Veližanin. “Siiski on tegemist võrdlemisi uue nähtusega, millel leidub kindlasti piisavalt arenguruumi, ja millest arusaamiseks vajavad patsiendid rohkem ja paremini lahti selgitatud infot,” lisas ta. 

Ajakirja persoon on Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht dr Kristiina Ojamaa. Oma teadmisi personaalmeditsiinist jagavad ka sotsiaalministeeriumi asekantsler Kalle Killar, geeniteadlane Lili Milani, vandeadvokaat Lise-Lotte Lääne jt. Patsientide vajadustest, ootustest ja kahtlustest seoses personaalmeditsiiniga kirjutavad EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht ning Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi juht Janek Kapper.

Ajakirja Sinuga personaalmeditsiini erinumber on tasuta saadaval veebis ja paberkandjal. Paberväljaannet on saab EPIKojast Tallinnas, Toompuiestee 10, samuti jõuavad ajakirjad raamatukogudesse üle Eesti.

Ajakirja veebiversiooni saab lugeda siit: www.sinuga.epikoda.ee

Ajakirja saab koju tellida siit: https://tellimine.ee/est/sinuga 

Personaalmeditsiini erinumbri väljaandmist toetas ravimiettevõte Roche.

EPIKojast

Eesti Puuetega Inimeste Koja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.

Lisainfo

Vladislav Veližanin

Peatoimetaja

E-post: vladislav.velizanin@epikoda.ee

Telefon 55631777

Patsiendikooli loeng 02.02.2021

Eesti Puuetega Inimeste Koda annab teada, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikool, mis algas väga edukalt eelmise aasta detsembris, kutsub osalema loengus terviseandmete teemal.

Loeng toimub veebis 2. veebruaril kell 13.00 – 14.30. Ürituse ülekande link kuvatakse vahetult enne ürituse algust veebilehel: regionaalhaigla.ee/patsiendikool

Programm:

  •     Tervitussõnad ja sissejuhatus – Aive Antson (Eesti Tsöliaakia Selts)
  •     Miks me terviseandmeid kogume – Terje Peetso
  •     Kuidas me neid kogume – Imbi Kivi-Sild (PERH, e-Haigla juht)
  •     Kuidas me neid kaitseme – Perit Kirkmann (RIA)
  •     Praktilisi näiteid andmete kasutamisest ja kasulikkusest – Tõnu Esko (Geenivaramu)
  •     Küsimused ja vastused

Igal esinejal on 15 min ettekandeks ning lõpus on pool tundi küsimusteks-vastusteks paneeli formaadis. Kuulajad saavad esitada küsimusi nii veebis kui telefoni teel (küll mitte otse-eetris), koolitund salvestatakse ja on hiljem järele vaadatav.

Küsimusi saab esitada kuni 02.02 aadressil koolitus@regionaalhaigla.ee (kirja teemaks vaja lisada “patsiendikool”). 2. veebruaril kell 11.00 – 14.00 saab küsimusi esitada ka telefonil 5357 2250.

Ürituse link FB-s: https://fb.me/e/1VkT5Axll

Patsiendikooli järgmised esimese poolaasta koolitused on praegu kavandatud nii:

•                    Toidu tõhustamine ja toidulisandid – 2. märts (mitmed teist on juba ettevalmistamisse kaasatud)

•                    Vähipatsiendi teekond – esimene selle tsükli koolitus 4. mail.

•                    Elu pärast infarkti – esialgne kuupäev 7. september

Puuetega inimeste teemad uues koalitsioonileppes

26. jaanuaril alustas tööd peaminister Kaja Kallase valitsus. EPIKoja meeskond tutvus Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonileppe tekstiga ja leidis, et see puudutab muuhulgas mitut tähtsat puuetega inimeste ja patsientide teemat. Koalitsioonilepingu kohaselt seisab valitsus ebavõrdsuse vähendamise, ligipääsetavama keskkonna ja sidusama ühiskonna eest. Kajastust leidsid ka osad EPIKoja poolt soovitatud spetsiifilisemad teemad.

“Oleme rahul, et mitmed meie poolt koalitsiooniläbirääkimiste osapooltele teele läinud soovitused on leppes kajastatud,” ütles EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht. “Kui millestki puudust tunneme, siis erihoolekande teenuse probleemistiku väljajäämisest, kuid arvestades leppe üldistatuse astet võivad need plaanid peituda ka hoolduskoormuse vähendamise ploki sees,” lisas ta.

Koalitsioonileping kuulutab, et valitsus peab oluliseks sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist ning iga inimese tervise ja heaolu edendamist. Sellega kaasneb lubadus tõsta kohalike omavalitsuste suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks elukoha lähedal. EPIKoda on korduvalt pööranud tähelepanu sotsiaalteenuste ebaühtlasele tasemele erinevates piirkondades, mille tõttu võivad sarnaste vajadustega inimesed saada abi või jääda abita sõltuvalt sellest, kus nad parasjagu elavad.

Valitsuspartnerid kavatsevad tegeleda sotsiaalteenuste kvaliteediga. Lubatakse parandada näiteks vaimse tervise teenuste korraldust ja kättesaadavust, sh tagada psühhiaatrilise abi kättesaadavus alaealistele. Plaanitakse lõimida teenuste osutamist haridus- ja tervishoiuvaldkonnas. Erivajadustega lastele käivitatakse laste tugisüsteemi reformi, mis tagaks kiirema, tulemuslikuma ja terviklikuma abi. Valitsus liigub edasi ka patsiendikindlustuse süsteemi loomisega, mis peaks tagama nii tervishoiuteenuste kõrgema kvaliteedi kui senisest suurema patsiendiohutuse.

Tekstis on eraldi välja toodud punkt pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamise kohta eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Lubatakse analüüsida alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustust) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks. Kuigi erihoolekanne probleeme ei ole leppes otseselt mainitud, viitab hoolduskoormuse vähendamise lõik loodetavasti kauaoodatud arengutele ka selles valdkonnas.

Ligipääsetavus ja kaasav ühiskond on samuti koalitsioonilepingus tähtsal kohal. Valitsus peab vajalikuks, et uute kortermajade ja muu taristu rajamisel tagatakse ligipääsetavus kõigile ühiskonnagruppidele, lubab edendada erivajadustega inimeste sportimis- ja liikumisvõimalusi ning toetada vähenenud töövõimega inimeste suuremat kaasamist tööturule. Rõhutatakse terviklähenemise olulisust haridusliku erivajadusega õppijate toetamisel ja erinevate tugiteenuste pakkumisel.

Lisaks ülalmainitule lubab koalitsioonileping suurendada vabasektorit puudutavate otsuste tegemisel kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide kaasamist ja inimeste õigusalast teadlikkust. “Reaalselt nüüd töö alles algab ja hinnangut saab hetkel anda ainult valitsuskoalitsiooni plaanidele, mis lubavad meil olla mõõdukalt optimistlikud,” võttis Anneli Habicht koalitsioonilepingu kokku.

Koalitsioonilepingu täistekst

Sotsiaalministeeriumi pressiteade

Sotsiaalministeerium

Pressiteade

30.detsember 2020

Uuest aastast lihtsustub esmasesse psühhoosi haigestunud inimeste jaoks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele jõudmine

 2021. aasta algusest on võimalik sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saada ravimeeskonna hinnangu alusel. Edaspidi ei ole sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise eelduseks puude, osalise või puuduva töövõime või püsiva töövõimetuse olemasolu ning inimene ise ei pea teenuse saamiseks enam taotlust esitama.

 Esmasesse psühhoosi haigestunute toetamisel on võtmetähtsusega pakutava toe järjepidevus ning seetõttu on oluline hakata hoolekandelist tuge pakkuma võimalikult kiiresti juba meditsiinisüsteemis toimuva aktiivravi ajal ja paralleelselt raviga,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Senise praktika järgi oli pärast haiglaravi lõppemist vastutus edasise abi saamise eest inimesel endal, kuid eesmärk on pakkuda esmasesse psühhoosi haigestunud inimesele tuge senisest kiiremini ja vajaduspõhisemalt.“

Esmasesse psühhoosi haigestunud inimeste seisundiga kaasneb tihti haiguskriitika puudumine ja vähene motiveeritus ning sagedased on juhud, kus inimene läheb pärast statsionaarset ravi koju ning peab ennast haiglaravi lõppemisega tervenenuks. „Sellest tulenevalt kaob kontakt arstiga, tihti lõpetatakse ravimite võtmine ning haigus süveneb, mis võib viia korduvate rehospitaliseerimisteni. Toimetulekuoskuste olulise vähenemise tagajärjel võib olukord lõpuks kulmineeruda ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadusega,“ selgitas minister Kiik.

Muudatus mõjutab esmasesse psühhoosi haigestunud inimesi, neid toetavaid ravimeeskondi ning sihtgrupiga töötavaid rehabilitatsiooniteenuse pakkujaid. Esmasesse psühhoosi haigestub igal aastal umbes 300 inimest, enamik haigestunutest on tööealised inimesed. Ravi on enamasti toimunud viies suuremas keskuses – Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ahtme Haiglas, Pärnu Haiglas ja Viljandi Haiglas.

Lugupidamisega

Riina Soobik

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9149 / + 372 5340 0736

press@sm.ee / riina.soobik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

« Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg »