Uudised
06.09.2022
Selle aasta suvel valmis Eesti Pimedate Liidu, Soome nägemispuudega Inimeste Liidu ja Euroopa Liidu Interregi Kesk-Läänemere 2014-2020 programmi raames juhendmaterjal nägemispuudega noortele ja hiljuti nägemise kaotanutele. 30-käsiraamat valmis projekti “Minu enda elu” käigus.
Projekti eesmärgiks on toetada 18-25 aastaste nägemispuudega noorte iseseisvumist ja kaasatust ühiskonda nii Eestis kui ka Soomes, kuid käsiraamatus leidub kasulikku informatsiooni igas vanuses inimestele.
Lisaks sisukatele intervjuudele ja praktilistele näpunäidetele käsitleb juhend Eestis pakutavaid nägemispuudega inimestele suunatud teenuseid ja toetuseid, nende hulgas:
- Töötukassa teenused;
- Sotsiaalkindlustusameti teenused;
- kohalike omavalitsuste teenused (sotsiaaltransporditeenus, isikliku abistaja teenus, parkimiskaart);
- täienduskoolitustoetus ja erivajadustega üliõpilase stipendium;
- EPLi liikmesühingute nimekiri ning kasulikud lingid lisainfoks
Lisaks juhendile annab Eesti Pimedate Liit välja ka perioodikaajakirja Valguse Kaja, mis on saadaval koduleheküljel (https://pimedateliit.ee/ajakiri-valguse-kaja/) kui ka paberkandjal.
Otsime võimalust jagada oma ajakirju huvitatud organisatsioonidega, et materjalid sihtgrupini jõuaks. Jakob arvas, et uurida, kas läbi EPIKoja võrgustiku äkki oleks huvi ja võimalus meie materjale levitada?
Huvi korral postitame eksemplare üle Eesti!
Lugupidamisega
Mari-Liis Uibu
assistent | Eesti Pimedate Liit
Office Assistant | Estonian Blind Union
Telefon: +37255561810
Facebook | Twitter
www.pimedateliit.ee
02.09.2022
Eesti Puuetega Inimeste Koda
PRESSITEADE
02.09.2022
Eesti Puuetega Inimeste Koja uus juhatuse esimees Meelis Joost panustab võrgustiku arengusse ja heade koostöösuhete säilitamisele
25. augustil toimunud Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) üldkoosolekul toimunud valimistel valiti uueks juhatuse esimeheks Meelis Joost. Lisaks valiti juhatuse koosseisu kaks uut juhatuse liiget – Veronika Allas ja Kadri Palk. Varasemast juhatuse koosseisust jätkavad Ulvi Tammer-Jäätes, Kaia Kaldvee, Kairit Numa, Jakob Rosin, Mihkel Tõkke ja Helmi Urbalu.
Meelis Joosti seob EPIKojaga pikaaegne ajalugu: ”Olen EPIKoja tegemistega kursis alates 1999. aastast ning selle aja jooksul on ellu viidud arvukalt projekte, mis on aidanud EPIKojal olla ühiskonnas nähtaval kohal. Selles töös on väga palju mind aidanud kolleegid ja kõik EPIKoja liikmesorganisatsioonid. Eriti tahan tänada EPIKoja eelmisi juhatusi ja juhatuse esimehi. Olen saanud töötada koos eelmiste juhatuse esimeeste Helve Luige ja Monika Haukanõmmega, tänu kelle panusele EPIKoda on tugev organisatsioon, mille ette asuda.”
EPIKoja juhatuse esimehena lubab Joost panustada eelkõige võrgustiku arengusse ja heade koostöösuhete säilitamile. “Kõiki puudeliike ja väga laia spektrit kroonilisi haigusi esindavaid patsientide huvikaitseorganisatsioone kokku liitev EPIKoda on unikaalne saavutus, mille üle võib uhkust tunda ka väljaspool Eestit. Eelseisva 4 aasta jooksul on plaanis tugevdada koostööd, tõhustada huvikaitse tegevust, aidata leida vahendeid, et võrgustik areneks ja leiaks juurde uusi aktiviste. EPIKoda on partneriks riigile, aidates Eesti ühiskonnas puuetega inimeste õiguste, kõiki kaasava ligipääsetava ühiskonna, kaasava hariduse ja paljude teiste teemade arengule kaasa. Selle koostöö tugevdamine tänases keerulises rahvusvahelises olukorras, hinnatõusu ja ebavõrdsuse suurenemise tingimustes on suur väljakutse, kuid koostöös on kõik raskused ületatavad,” lausus Joost.
Lisainfo: Meelis Joost, EPIKoja juhatuse esimees, telefon +372 501 4164
Maarja Krais-Leosk, EPIKoja tegevjuht, telefon +372 661 6393
Heade soovidega
Mari Puuram
30.06.2022
Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
30.06.2022
Riik vähendab vanaduspensionäridel puude taotlemisel bürokraatiat
Esimesest juulist jõustuva sotsiaalkaitseministri määrusega on edaspidi võimalik sotsiaalkindlustusametil tuvastada puude raskusaste vanaduspensioniealisel inimesel muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral eluajaks.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul oli senine süsteem olnud abivajajatele ebamõistlikult koormav ning jõustuva määruse pealmiseks eesmärgiks on bürokraatia vähendamine kõikidele osapooltele. „Oluline on lihtsustada puude raskusastme tuvastamist nendele inimestele, kelle seisundist tulenevad tegutsemisvõime piirangud püsivad samal tasemel või süvenevad.“
Senini oli võimalik vanaduspensioniealisel inimesel tuvastada puude raskusaste sõltumata inimese seisundist maksimaalselt viieks aastaks.
Sarnane säte on varem kehtinud juba laste kohta, kuid muudatustega võimaldatakse edaspidi ka keskmise puudega lastel tuvastada muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi korral puude raskusaste kuni 16-aastaseks saamiseni. Varem sai selliseid otsuseid teha vaid raske ja sügava puude raskusastme korral, kuid praktika on näidanud, et teatud juhtudel on vaja teha pikaajalisi otsuseid ka keskmise puudega lastele või vanaduspensioniealistele.
Määrusega täpsustati ka muutumatu ja progresseeruva püsiva seisundi definitsiooni, mis oli varem seotud vaid raske ja sügava puude raskusastmega ning täiendati kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve hindamise aluseid. Muudatused vähendavad oluliselt muutumatu seisundiga inimeste või nende esindajate koormust puude raskusastme korduvtaotlemisel.
Lugupidamisega
Auris Aleksandrov
Kommunikatsioonispetsialist
Sotsiaalministeerium
press@sm.ee / auris.aleksandrov@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium
31.05.2022
Riigikogu võttis täna vastu toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse, millega on eesmärk muuta enam kui 150 000 inimese igapäevaelu lihtsamaks. Uus seadus muudab teatud kindlad tooted ja teenused ning nende kohta antav teave kõigile inimestele ligipääsetavamaks.
„Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus on suur samm edasi, et meie elukeskkond arvestaks rohkem nägemis- või kuulmispuudega, ratastoolis, motoorikahäiretega või mistahes muu piiratud funktsionaalse võimekusega inimestega,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ning kõigile on loodud võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks. Avaliku ruumi, hoone, veebilehe, teenuse või muu loomisel tasub kohe alguses läbi mõelda, kuidas seda saavad kasutada kõik inimesed.“
Toodetele ja teenustele ligipääsetavuse seadusega reguleeritakse kokkuvõtlikult arvutite riistvara- ja operatsioonisüsteemide, makseterminalide, iseteenindusterminalide, interaktiivse andmetöötlusvõimsusega terminalseadmete ning e-lugerite ligipääsetavust. Veel reguleeritakse eelnõuga elektroonilise side teenuste (sh hädaabiühenduse teenuse), audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu võimaldavate teenuste, transporditeenuste, tarbijale suunatud pangandus- ja finantsteenuste, e-raamatute ning e-kaubanduse teenuste ligipääsetavust.
Nõuded hakkavad kehtima alates 2025.a 28. juunist, mis tähendab, et parimate tehniliste lahenduste leidmiseks on kolm aastat.
Eestis on üle 150 000 eri raskusastme ja puudeliigiga inimest. Üle 65-aastaste inimeste osakaal Eesti rahvastikus oli 2021. aasta osakaal 20% ning kasvab prognooside kohaselt 2050. aastaks juba kolmandikuni.
Ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmisel on koostööd teinud viis ministeeriumi: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium, kultuuriministeerium ja sotsiaalministeerium. Seaduseelnõuga võetakse üle EL ligipääsetavuse direktiiv.
Direktiivi nõuetega ühtlustatakse ligipääsetavusega seotud regulatsiooni ELi siseturul. Sellest saavad tarbijate kõrval kasu ka ettevõtjad, kes saavad tooteid ja teenuseid EL-is hõlpsamini piiriüleselt pakkuda, vältides vajadust kohandada neid erinevate liikmesriikide eeskirjadega.
Teate edastas
Auris Aleksandrov
Kommunikatsioonispetsialist
Sotsiaalministeerium
press@sm.ee / auris.aleksandrov@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium
10.05.2022
Täna (10.05.2022) avaldati koostöös Lexsoul Dancemachinega kirjeldustõlkega muusikavideod. See on Eestis esmakordne, kus bänd avalikult laeb enda Youtube kanalile üles kirjeldustõlkega muusikavideod.
Kirjeldustõlke saavad Lexsoul Dancemachine neli muusikavideot, milleks on “Domingo”, “Carambola Jelly”, “Nu reality” ja “Money”.
Kirjeldustõlked koostas Sigrit Vaiksaar, konsulteeris Kai Kunder, salvestas Björn Norralt. Kirjeldustõlked lugesid sisse Lexsoul Dancemachine liikmed Robert Linna, Martin Laksberg, Caspar Salo, Joonas Mattias Sarapuu. Muusikavideod avaldatakse bändi Youtube’i kanalil. https://www.youtube.com/playlist?list=PL71lOPgT1YZ75swKIPmDG6LNZPaxmKS_w)
“Kirjeldustõlge on Eestis veel kahjuks lapsekingades, kuid õnneks hakatakse aina enam selle olemasolu ja vajalikkust teadvustama. Seni on teatrid ja muuseumid selles vallas olnud head eeskujud. Nüüd oleks aeg ka muusikatööstusel anda enda panus sellele, et kultuur muutuks ligipääsetavaks kõigile.” kommenteerib kirjeldustõlk ja projekti eestvedaja Sigrit Vaiksaar antud ettevõtmist.
“Lexsoul Dancemachine eesmärk on algusest peale olnud see, et meie muusika teeks inimesed õnnelikuks. See puudutab nii lugusid, kontserte kui ka visuaali. Kui meile tehti pakkumine lugeda oma videotele peale kirjeldustõlked, siis see ei olnud ainult huvitav väljakutse meie endi jaoks, vaid ka võimalus rohkem avada oma maailma neile, kellel pole võimalik seda silmadega näha.” sõnab bändi solist Robert Linna, miks nad nõustusid projektiga kaasa tulema.
Lisainfo
Sigrit Vaiksaar
Kirjeldustõlk
+372 5198 8354
sigrit.vaiksaar@gmail.com
« Eelmine lehekülg — Järgmine lehekülg »